Eestis valitseva kliima tõttu viibime ligi 90 protsenti ajast siseruumides, seetõttu on oluline, et ruumides oleks kvaliteetne sisekliima.

Majade soojustamise ja uute pakettakende tõttu on hooned muutunud küll soojapidavamaks, kuid halvenenud on paljude korterite sisekliima. Vähenenud on õhuvahetus, suurenenud aga õhuniiskus, mille tulemusena tekivad inimestel tihti igasugused tervisehädad, nagu allergiad ja probleemid hingamisteedega.

Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid, nagu temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus, aga ka saasteainete sisalduse, müra ja mitu psühhosotsiaalset tegurit.

Nende hulgas on keskne koht õhu kvaliteedil kui tervikul. Halb sisekliima mõjutab oluliselt ruumis viibijate enesetunnet, tervist ja töövõimet ning nõrgestab immuunsussüsteemi. Sisekliima kvaliteedi tõstmiseks on mitu võimalust.

Hea õhuvahetuse saab tagada korralikult projekteeritud ja ehituslikult kvaliteetse ventilatsioonisüsteemiga ja õhu kvaliteeti muuta ka niisutite ja ionisaatoritega.

Mida teha?

Niisuteid kasutatakse eelkõige kütteperioodil, mil ruumi niiskuse tase võib langeda alla 20 protsendi. Õhu ionisaatorid aitavad tasakaalustada ruumi sisekliimat, sest ionisaatori toodetud negatiivsed õhuioonid korjavad õhus lendlevat tolmu, millest sõltuvalt vähenevad ka allergiaprobleemid.

Lisaks õhu puhastamisele-filtreerimisele, mille käigus eemaldatakse keskkonnast tolmu, baktereid ning allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi, paiskab ionisaator õhku negatiivseid ioone.

Põrkudes õhuosakestega, tekivad negatiivselt laetud õhuosakesed, mis aitavad neutraliseerida õhku “paksuks” tegevaid positiivseid osakesi.

Ventilatsioonisüsteemi ülesanne on hoida ruumides tervislik õhk. Korralik ventilatsioonisüsteem eemaldab ruumis tekkinud saasteained ja asendab eemaldatud saastunud õhu puhta välisõhuga.

Üldjuhul puudub vanemates majades mehaaniline ventilatsioonisüsteem ja toimib loomulik õhuvahetus, mis sõltub ehitise tihedusest, kõrgusest ning välis- ja sisetemperatuuri vahest. Seetõttu näiteks suvel loomulik ventilatsioon väheneb, sest välis- ja sisetemperatuur on sarnasemad - aknad tuleb seetõttu lahti hoida, kuid siis kaasneb tänavamüra.

Talvel aga võib tekkida suure tuule ja külma ilmaga vastupidiselt suvele liigne ventileerimine ja liiga suured soojakaod. Olukorda aitavad leevendada ventilatsioonilõõride puhastamine ja aknapilud või seintes olevad värskeõhu restid.

Sobiv õhuniiskus korteris

Optimaalseks siseõhu temperatuuriks on 22 kraadi. Üheks faktoriks, mille järgi õhu kvaliteeti hinnata, on CO2 sisaldus, mis näitab otseselt, kui puhas on ruumi õhk.

Suhteline niiskus talve tingimustes on 25-45 protsenti ja soojal aastaajal 30-70 protsenti. Kortermajades võib see aga langeda talvel, kui köetakse palju, isegi alla 20 protsendi.

Probleem tekib just siis, sest kortereid ei tuulutata piisavalt ja ruumi niiske õhk üritab väljuda läbi välispiirete ning kondenseeruda valesse kohta.

Tagajärjeks on hallitusseened, viirused ja bakterid, mis võivad tekitada elanikel erinevaid haigusnähte.

Hallitus- ehk mikroseeni on alati meie ümber, kuid nende kahjulikkus sõltub nende kontsentratsioonist õhus ja inimeste vastuvõtlikkusest. Mürgiseid toksiine eritavad siiski vaid üksikud liigid.

Tervel täiskasvanud inimesel need üldjuhul allergiat ei tekita, küll aga võib nende suurenev kontsentratsioon õhus nõrgendada immuunsussüsteemi. Hallituse eemaldamiseks on olemas vahendid, mis kiiresti hävitavad mikroseened niisketes kohtades.

Selle juures tuleks silmas pidada aga seda, et põhjust nad ei likvideeri. Inimene saab hallitusseente leviku põhjuse vastu võidelda, vähendades õhu niiskusesisaldust, sest tavaliselt hakkavad seened paremini levima alles 60protsendilise õhuniiskuse korral.

Enamasti tekivad seened sinna, kuhu kondenseerub vesi. Samuti tekivad seened kipsi tagumisele küljele.

Sisekliimal on oluline osa ruumides, kus me enamiku ajast viibime. Et oleks terve nii meie kui ka hoone tervis, tuleb sisekliima kvaliteedile pöörata rõhku, kuid meeles pidada, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi.

Allikas: Virumaa Teataja 12.10.2007.