Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu. Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraport 2025 (European State of the Climate), mille koostasid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), annab põhjaliku ülevaate kliimamuutuste mõjust Euroopa loodusele, ühiskonnale ja majandusele.
Raporti järgi koges vähemalt 95% Euroopast 2025. aastal normperioodist 1991–2020 kõrgemaid aastakeskmisi õhutemperatuure. Rekordiline kuumalaine ulatus Vahemeremaadest Arktikani, Euroopa merealad registreerisid vaatlusajaloo kõrgeima pinnatemperatuuri aastakeskmise ning maastikupõlengud hävitasid üle miljoni hektari maad ehk suurima pindala mõõtmiste ajaloos. Samal ajal vähenes kõigis Euroopa liustikupiirkondades jäämass ning Gröönimaa jääkilp kaotas ühe aastaga ligi 139 gigatonni jääd.
Keskkonnaagentuuri hinnangul kinnitavad raporti järeldused, et kliimamuutused ei ole kauge ja abstraktne tulevikumure, vaid Euroopas juba käimasolev reaalsus. „Sageli kipume mõtlema, et kliimamuutused puudutavad eelkõige kaugeid piirkondi nagu põuast laastatud Aafrika või äärmuslike kuumalainetega silmitsi seisev Aasia. Tegelikkuses näeme ka Eestis üha selgemalt kliimamuutuste mõju, sest talved on märgatavalt soojenenud, sagenenud on kuumalained ning kasvab tugevate vihmasadude ja lokaalsete üleujutuste risk. Meid ja meie lähinaabreid Soomes tabas 2025. aastal erakordselt pikk ja intensiivne kuumalaine, mille mõju ulatus polaarjooneni. Ehk muutuv kliima kujundab juba praegu meie elu- ja looduskeskkonda ning kohanemine ei ole enam tuleviku küsimus, vaid tänane vajadus,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Euroopa kiire soojenemine peegeldub selgelt ka Eesti vaatlusandmetes. 2025. aasta oli Eestis püsivaatluste ajaloo üks soojemaid ja aastakeskmine õhutemperatuur ületas normperioodi 1991–2020 keskmist 1,6 °C võrra. Aasta oli mõõtmisajaloo soojuselt kolmas. Viis kõige soojemat aastat Eesti vaatlusajaloos on esinenud alates 2015. aastast. Kõige enam on Eestis soojenenud just talved, mis kinnitab ka laiemat Kesk- ja Ida-Euroopa trendi. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. 2025. aasta suvi oli näiteks Eestis märkimisväärselt sajune ning suvine sajuhulk oli Eesti keskmisena 299 millimeetrit ehk ligi kolmandiku võrra normist suurem. Intensiivsed vihmasajud põhjustasid mitmel pool lokaalseid üleujutusi ning kahjustasid põllu- ja aiamaid. Samal ajal registreeriti meil juulis ka kaks kuumalainet.
Raport rõhutab, et kliimamuutuste mõju ulatub ilmastikunähtustest palju kaugemale, mõjutades otseselt Euroopa elurikkust ja ökosüsteemide toimimist. Mereleitsakud, põuad, maastikupõlengud ja muutuvad sadememustrid avaldavad survet nii maismaa- kui ka mereökosüsteemidele, vähendades liikide elupaiku ning nõrgestades looduse võimet kliimamuutustega kohaneda.
Keskkonnaagentuuri hinnangud põhinevad pikaajalisel ja ulatuslikul ilma- ning keskkonnaseire andmestikul. Leiame, et kliimamuutuste leevendamist ja looduse hoidmist tuleks vaadata ühtse tervikuna, sest vastupidavad ökosüsteemid nagu metsad, märgalad, rabad ja rannikuökosüsteemid aitavad siduda süsinikku, leevendada üleujutuste mõju ning suurendada tervikuna ühiskonna kliimakindlust.
Euroopa kliimaraport 2025 kinnitab selgelt, et kliimamuutused kujundavad ümber meie looduskeskkonda, majandust ja igapäevaelu juba praegu ning Eesti ei jää neist muutustest kuidagi kõrvale ega puutumatuks.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 29. aprill 2026 teade
