Koos jahedate ilmadega algab võitlus näriliste ja inimeste vahel sooja elamispinna pärast. Võidab see, kes on kiirem, inimestele on abiks juustulõhnalised lõksud, maitsev rotimürk, hiireliim ja hiirekuningas.

Mäekülas Ale talus kartuleid kasvatav Koit Teder ütles, et aasta on kulgenud üsna hiirtevaeselt. Natuke agaramaks läksid hiired mõne nädala eest, kui ilmad jahenesid. «Tundub, et see aasta pole neile soodne, ka põllul jookseb hiiri vähem,» märkis ta.

Talu kartulihoidlal hoiab talviti silma peal kass, kes on siiani suutnud enam–vähem korda pidada. Majja tungivate näriliste vastu kasutab Teder mürki. Ükski koer ega kass siiani mürgi tõttu kannatanud pole.

Närivad kõike

Rotimürgi «342» sissetooja Berner Eesti OÜ müügiesindaja Arvo Jäntsi ütlust mööda ei tohikski mürk kodus ringi lippavatele koertele–kassidele mõju avaldada. «Tänapäeval enam närilistele arseeni ei panda, toimeaine on kõigis mürkides peaasjalikult sama antikoaugulant, teisisõnu verevedeldaja,» selgitas ta.

Mürki süües tekib närilisel siseverejooks, enesetunne halveneb ja tekib vajadus juua. «Et hiir kraanist vett juua ei oska, siis ta enamasti läheb välja seda otsima ja tavaliselt seal väljas ka sureb,» selgitas Jänts.

Kui mürgitatud hiirt sööb kass, siis on Jäntsi kinnitusel toimeainet kassi tarbeks liiga vähe, keskmist kasvu koer peaks mürgituseks sööma «342» vähemalt 10 kilo.

Kui kahjurid on majja kolinud, tuleb tõrjet alustada kiiresti, sest närilised paljunevad ruttu.

Heades tingimustes võib ühest rotist aasta jooksul sigineda isegi kuni 3000 uut isendit. Roti keskmine eluiga on kaks–kolm aastat, kuid Jäntsi teada elavad nad harva nii vanaks. «Üks rott tarvitab toiduks aastas ligi 15 – 20 kg toiduaineid, samas kahjud, mida nad oma reostamisega korda saadavad, on kordi suuremad,» selgitas Jänts.

Lakkamatu hammaste kasvamine paneb närilisi rikkuma ka materjale, mida nad toiduks ei vaja, seepärast on hambajälgi leida nii betoonilt, puidult kui elektrijuhtmetelt ja muidugi igasuguselt tekstiililt.

Jäntsi ütlust mööda võib rottide arvu majapidamises suureks hinnata juba siis, kui neid näha on. «Tavaliselt on nad ööloomad ja kui juba päeval saaki otsides ringi käivad, tuleb kiiresti midagi ette võtta,» soovitas ta.

Sagedasema veana hakkavad inimesed mürki jaotama majapidamises eri kohtadesse väikeste portsjonitena.

Hiir võib sellest kogusest küll mürgituse saada, kui rott peaks sööma mürki ligi 100 grammi, et see kindlasti mõjuks, vastasel juhul on tal lihtsalt halb ja pikkamisi võib loom isegi mürgiga harjuma hakata.

«Uus mürk tuleks panna siis, kui vana on otsas,» toonitas Jänts. «Ja kui ühest kohast ei sööda, aga närilisi on majas kuulda, tuleb kohta vahetada, et nad sööda üles leiaks.»

Veelgi mõjusam on Jäntsi soovitusel panna mürk välja võimalikult laialt, et kogu majapidamine oleks tõrjest haaratud. Samas tuleks jälgida, et sööt poleks kättesaadav väikelastele ja koduloomadele.

Tõrjet võib pidada edukalt lõppenuks, kui pole lisandunud näriliste tekitatud hävitustöö jälgi ja mürki ei sööda enam.

Järelejäänud toksiin, tühjad pakendid ja kättesaadud näriliste laibad tuleks ära põletada või visata prügikasti eraldi kilekotti panduna.

Mürki järgmist aastat ootama jätta pole mõtet, sest õhuga kokku puutudes muutub ta lahjaks ega mõju enam.

Hiired jäävad liimile

Paides asuva Farmeri lemmikloomapoe juhataja Hilve Kalause ütlust mööda küsitakse tihti vahendit, mis poleks koduloomale ohtlik.

Mürgita saab hiiri–rotte püüda lõksude ja liimi abil. Uue tootena on poodides Victori–nimelised lõksud valejuustuga, kuhu sööta panna pole vaja. Aromatiseeritud kollane plastik meelitab närilised kohale.

Kalause hinnangul on head ka parafiiniga abrasiivsed tabletid, mis sobivad hästi niisketesse kohtadesse ja mida ka täis kõhuga rotid niisama närima tulevad.

Endiselt on poodidest osta hiireliimi, mis pannakse eraldi alusele ja kuhu sööda jahil närilised lihtsalt kinni jäävad. Et elus loomaga tuleb ikkagi veel midagi ette võtta, ilmselt just selle pärast need populaarsed pole.

Allikas: Järva Teataja  11.10.2007