Riigikontrolli avaldatud audit juhib tähelepanu, et vaid regionaalministri käskkirjaga kehtestatud piirkondlikud tegevuskavad ei ole olnud piisavad piirkondade arengu edukaks suunamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium algatab Vabariigi Valitsuses arutelu, kuidas muuta regionaalpoliitika valdkondade üleseks tööriistaks Eesti tasakaalustatud arengu saavutamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab Riigikontrolli värsket auditit, mis toob esile olulised valupunktid regionaalarengus, oluliseks sisendiks Eesti regionaalpoliitika edasisel kujundamisel. Audit kinnitab, et piirkondade areng ei sünni üksikutest meetmetest, vaid riigi erinevate otsuste ja poliitikate koostoimel.

Regionaalpoliitika peamine eesmärk on tagada inimestele vabadus valida oma elu- ja töökoht. Kõik Eesti inimesed ei soovi ega pea elama pealinnaregioonis, vaid neil peab säilima ka õigus jääda oma kodukohta – see on meie ühiskonna tugevus. Ministeeriumi ja valitsuse igapäevane töö on kujundada Eestit tervikuna, tasakaalus ja ühendatud ruumina, kus liikumine on sujuv, teenused kättesaadavad ning ettevõtlus saab areneda sõltumata asukohast. See ei ole ainult maaelu või äärealade küsimus, vaid puudutab iga Eesti inimest.

Majanduse ja rahvastiku koondumine linnadesse on ülemaailmne trend, kuid kui see toimub pealinnastumisena ainult ühte keskusesse, muutub see kiiresti kogu riigi probleemiks. Liigne pealinnastumine toob kaasa suuremad ühiskondlikud kulud, suurema surve teenustele ja taristule ning halvendab elukeskkonda nii sihtpiirkonnas kui ka tühjenevates regioonides. Tuginedes üleriigilise planeeringu alusuuringule, võib selline areng minna Eestile maksma ligi 6 miljardit eurot. Samal ajal on tasakaalustatud regionaalareng märkimisväärselt säästlikum nii riigieelarvele kui ka keskkonnale. See ei ole ainult majanduslik küsimus – tugevad ja elujõulised piirkonnad, eriti idapiiril, on ka Eesti julgeoleku osa.

Seetõttu seisab ministeerium selle eest, et suunata riigi investeeringuid senisest teadlikumalt üle kogu Eesti. Seda põhimõtet toetab ka koostatav üleriigiline planeering aastani 2050. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles neljapäeval Riigikogus peetud aastakõnes, et Eesti tasakaalustatud areng eeldab regionaalpoliitika käsitlemist valitsuseülese küsimusena. Riigikontrolli värske audit kinnitab ministri sõnul sama vajadust. „Kui tahame, et inimestel oleks päriselt võimalik valida, kus nad elavad, töötavad ja oma elu üles ehitavad, peab regionaalne mõju olema nähtav riigi iga suurema otsuse juures. Regionaalpoliitika ei tohiks olla ainult ühe ministeeriumi tegevuskava, vaid valitsuse ühine tööriist Eesti tasakaalustatud arenguks,“ sõnas Terras.

Regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautase sõnul puudutab regionaalpoliitika kõiki eluvaldkondi: tööd ja ettevõtlust, haridust, ühendusi, tervishoidu, julgeolekut, eluasemeid ja palju muudki. „Iga valitsuse otsus määrab, kas elu ja võimalused koonduvad pealinnaregiooni või on need kättesaadavad üle Eesti. Meie roll on aidata hinnata otsuste regionaalset mõju, et valikud oleksid teadlikud ja põhineksid neil hinnangutel. Just valitsuse tasemel, kus kohtuvad erinevad poliitikad ja ressursid, saab need valikud kokku tuua ja suunata Eesti arengut tervikuna. Regionaalarengu terviklikumaks juhtimiseks esitame oma ettepanekud aruteluks valitsusse,“ selgitas ta.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 28.04.2026 pressiteade