Euroopa ringmajanduse eesmärkide saavutamine sõltub sellest, kas suudetakse keskenduda inimestele – eelkõige tuleb tagada, et kehtivad Euroopa Liidu eeskirjad aitavad kujundada ringmajanduse nii, et sellest oleks ühtviisi kasu ettevõtjatele, kodanikele ja töötajatele, selgub täna avaldatud kahest EEA (European Environment Agency) ülevaatest.
Ettevõtted, kes rakendavad oma tegevuses ringmajanduse põhimõtteid, või idufirmad, kelle eesmärk on vähendada keskkonna- ja kliimakoormust, puutuvad laienemisel kokku märkimisväärsete takistustega. Sellega seonduvalt on vaja tagada, et ringmajanduse kaudu loodud töökohad oleksid õiglased, kaasavad ja kvaliteetsed. See on oluline lähiaastatel, kuna ELi puhta tööstuse kokkuleppe kohaselt on ainuüksi Euroopa taastootmise turul potentsiaali luua 2030. aastaks pool miljonit uut töökohta.
EEA briifingud — millest üks käsitleb ringmajandusmudelite laiendamise takistusi ja soodustavaid tegureid ning teine seda, kuidas Euroopa peaks tagama õiglase ülemineku ringmajandusele — annavad sisendit, mis toetavad Euroopa Komisjoni ringmajanduse määrust, mis peaks ilmuma hiljem sel aastal.
EEA tegevjuht Leena Ylä-Mononen: „Inimesed peavad olema Euroopa ringmajanduse eesmärkide keskmes. Üleminek ringmajandusele tõstab meie heaolu. Uued ringmajandusettevõtted vajavad võrdseid tingimusi, samal ajal kui töötajatel on väärikad töökohad, mis võimaldavad oskuste arengut ja võimalusi. Ringmajandus puudutab sama palju sotsiaalset õiglust kui majanduspoliitikat ning on vahend meie keskkonna ja kliima kaitsmiseks.“
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Mõeldes ringmajandusele tegutseme sageli vaid selle ühe osa ehk jäätmekäitluse piires. Oma olemuselt on ringmajandus kaugelt suurem kontseptsioon, mis peab meid viima eemale lineaarsest võta-tarbi-viska ära majandusmudelist. Isegi olulisemaks tuleb lugeda majandusmudeleid, mis pikendavad toodete kasutusiga, soodustavad suuremat korduskasutust ja ühtlasi tagavad sotsiaalse õigluse. Neil päevil ei ole vähem tähtis see, et ringmajanduslike põhimõtete järgi tegutsemine vähendab sõltuvust imporditava toorme ja materjali järele ning suurendab meie sõltumatust ning turvalisust.“
Ringmajanduslike ärimudelite laiendamisest
Üks peamisi väljakutseid on ringmajanduslike ärimudelite laiem rakendamine ja nende süsteemne laiendamine. Euroopas ei ole need ärimudelid veel jõudnud piisavalt ulatuslikku kasutusse.
Ringmajanduslike ärimudelite laiendamine võib toimuda mitmel tasandil:
- tavapärase kasvu kaudu, millega jõutakse rohkemate klientideni ja uutele turgudele;
- ulatuse laiendamise kaudu, aidates muuta struktuurseid tingimusi, milles ettevõtted tegutsevad;
- sügavuti liikumise kaudu, mis soodustab kodanike ja klientide käitumuslikke ning kultuurilisi muutusi.
EEA hinnangul on kõik need lähenemised vajalikud, et täita Euroopa ringmajanduse ambitsioone ning saavutada majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja kliimaeesmärke.
Ülevaates väidetakse, et need laiendamise viisid on vajalikud, kui soovitakse täita Euroopa ringmajanduse ambitsioone ning et EL saaks täita üldised majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonna- ja kliimaeesmärgid.
Edasised väljavaated
Enamik ringmajanduse ärimudeleid keskendub endiselt peamiselt jäätmekäitlusele ja kasutuselt kõrvaldatud toodete käitlemisele. Rohkem toetust on vaja ka muud tüüpi ringmajanduslike ärimudelite rakendamiseks ja laiendamiseks, näiteks selliste, mis võimaldavad toodete kasutusea pikendamist või selliste, mis soodustavad suuremat korduskasutust rendi, liisingu või jagamise kaudu.
Samuti tuleb teha samme, et võimaldada uute ringmajandusettevõtete tekkimist. Tuleb parandada regulatsioone ja muuta poliitikat, et edendada neid ärimudeleid, mis lähtuvad ringmajanduse põhimõtetest ja pakuvad võrdseid tingimusi.
Õiglased ringmajanduse töökohad
EEA (European Environment Agency) ülevaates „Õiglane üleminek ringmajandusele” näidatakse, kuidas õigluse integreerimine ringmajanduse poliitikasse võib tugevdada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tulemusi. Oluline on see sellepärast, et ringmajandus toob kaasa muutusi Euroopa tööturul.
EEA ülevaate kohaselt kasvas ringmajandusega seotud töökohtade arv EL 27-s riigis aastatel 2014–2023 10% võrra, ulatudes ligikaudu 4,4 miljonini. Kuigi ringmajandus loob uusi töökohti, on osa neist madalapalgalised ning kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohad toovad sageli kasu juba eelistatud gruppidele, mis rõhutab veelgi rohkem vajadust parandada töökohtade kvaliteeti, tugevdada oskuste arendamist ja tagada ligipääs võimalustele.
Ringmajanduspoliitika on kõige tõhusam, kui selle kavandamisse ja rakendamisse on integreeritud õiglus, kaasatus ja laiapõhjaline osalus. Need elemendid tugevdavad sotsiaalset ühtekuuluvust, majanduslikku vastupidavust ja avalikkuse usaldust, luues tingimused tõhusaks rakendamiseks ja keskkonnaalaste kasude saavutamiseks.
Lisainfo
EEA ringmajanduse ülevaated on esimesed kaks aruandesarjast, mida EEA sel aastal avaldab enne ELi ringmajanduse määruse vastuvõtmist, mille eesmärk on kiirendada üleminekut Euroopa ringmajandusele. Selle eesmärk on luua teiseste toorainete ühtne turg, suurendada kvaliteetsete ringlussevõetud materjalide pakkumist ja stimuleerida nende materjalide nõudlust ELis, mis omakorda aitab suurendada ELi majanduslikku julgeolekut, vastupidavust, konkurentsivõimet ja süsinikdioksiidiheitmete vähendamist.
Ülevaade ärimudelite laiendamisest põhineb Euroopa ringmajanduse ja ressursikasutuse teemakeskuse koostatud alusraportil. Ülevaade õiglasest üleminekust ringmajandusele põhineb Euroopa ringmajanduse ja ressursikasutuse teemakeskuse kolmel aruandel, mis käsitlevad õiglast ringmajandust, tegevusraamistikke ja näitajaid ning töökohti, oskusi ja tööjõu kaasamist.
Eesti ringmajanduse ülevaatega saab tutvuda Keskkonnaportaalis.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 21.04.2026 pressiteade
