Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu nimel.
EEA (European Environment Agency) kasvuhoonegaaside heitkoguste andmeid analüüsiva ülevaate kohaselt on ELi siseriiklike heitkoguste netovähenemist viimase 34 aasta jooksul mõjutanud taastuvenergia osakaalu suurenemine, vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavate fossiilkütuste kasutamine, energiatõhususe paranemine ning majanduse struktuursed muutused. Peaaegu kõik liikmesriigid on andnud oma panuse heitkoguste vähenemisse.
Peamised suundumused ja mõjutegurid
Suurim heitkoguste vähenemine toimus elektri- ja soojusenergia tootmises, töötlevas tööstuses ja ehituses, elamute kütmises ning raua- ja terasetööstuses (sh energiaga seotud heitkogused).
Maanteetranspordi heitkogused suurenesid nii reisijate- kui ka kaubaveos, hoolimata elektriautode kasutuselevõtust, kuna transpordinõudluse kasv ületas nende arengute positiivset mõju.
Külmutus- ja kliimaseadmetest pärit fluoritud süsivesinike (HFC) heitkogused kasvasid järsult aastatel 1990–2014, kuid on viimase kümne aasta jooksul vähenenud tänu ELi F-gaaside järkjärgulisele vähendamisele ja hiljutistele kasutuspiirangutele.
Metsade süsiniku netosidumine on vähenenud peamiselt metsade vananemise (väiksem aastane juurdekasv), raiete suurenemise ja kliimamõjude tõttu.
Energiasektor kui heitkoguste vähendamise peamine tõukejõud
Elektri- ja soojatootmine ning elamu- ja tööstussektor olid kolm suurimat heitkoguste vähendajat.
Elektri- ja soojatootmisest tulenevad heitkogused on alates 1990. aastast vähenenud 58%, peegeldades nii energiatõhususe paranemist kui ka üleminekut madalama süsinikusisaldusega kütustele.
Aastatel 1990–2024 vähenes tahkete ja vedelate kütuste kasutamine soojuselektrijaamades vastavalt 68% ja 86%, samal ajal kui maagaasi kasutamine suurenes 44%. Samas gaasist tulenevad heitkogused on alates 2022. aastast vähenenud ligi 18%. 1990. aastal oli söetarbimine üle kolme korra suurem kui 2024. aastal.
Taastuvenergia osakaal elektri- ja soojusenergia tootmises on märkimisväärselt kasvanud ning toodetud fossiilenergia ühiku kohta eralduv CO2 kogus on vähenenud.
Elamumajandussektori märkimisväärne vähenemine on tingitud hoonete paremast soojustamisest, energiatõhususe suurenemisest ja soojematest talvedest, mis on vähendanud küttevajadust.
Poliitilised meetmed
Heitkoguste vähenemist on suurel määral suunanud ELi ja liikmesriikide poliitika: 1990. aastatest pärinevad põllumajandus- ja keskkonnameetmed ning alates 2005. aastast rakendatud kliima- ja energiapoliitika. Olulist rolli on mänginud muu hulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja riiklikud meetmed sektorites, mis ei kuulu ETS-i alla.
Lisateave
Märkus: Kasvuhoonegaaside inventuuris kajastatud riigisisesed netoheited ei hõlma rahvusvahelise lennunduse ega meresõidu heiteid. Seetõttu ei ole need otseselt võrreldavad Euroopa kliimamääruse 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgiga (neto 55 %), kuna viimane hõlmab ka osa rahvusvahelise lennunduse ja meresõidu heitkogustest.
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused ja prognoosid on leitavad Keskkonnaportaalist.
Allikas: Keskkonnaagentuuri teade
