Tänavu kümnendat korda toimuva leivanädala ajal teavitab Eesti leivaliit tarbijaid muu hulgas sellestki, et rukkileiva söömine vähendab südamehaiguste ohtu ja alandab vererõhku.

Eesti leivaliidu tegevdirektori Arnold Kimberi sõnade järgi juhitakse leivanädala jooksul toimuvate üritustega tähelepanu rukkileivale kui tervislikule ja maitsvale toidule.

“Rukkileiva söömine on viimasel ajal kahjuks vähenenud, leivanädalaga püüame leiba taas au sisse tõsta ja väärtustada,” ütles Kimber. “Rukkileib on eestlaste laual alati olnud ja peab sinna jäämagi.”

Rukkileib aitab südamehaigusi ennetada

Maavalitsusest saadetud infomaterjali järgi on teraviljatoodetel leitud südameinfarkti eest kaitsev, vererõhku alandav, kolesteroolitaset alandav ja II tüüpi diabeeti ennetav toime. Põhiline osa selles on kiudainetel. Kiud viivad välja liigse kolesterooli, vähendades südamehaiguste riski.

Kolesterooli langetav efekt on leiva kiudainetel suurem kui saia omadel. Kiududes olevad komponendid toimivad antioksüdantidena. Müokardi infarkti riski suurendab insuliini kõrge tase, mis omakorda tuleneb veresuhkru kiirest tõusust, seisab infomaterjalis. Leiva glükeemiline indeks (GI) on madal ja ta imendub aeglaselt, mistõttu ei ole vaja paisata kiiresti insuliini verre.

Lisaks hoiavad leivas olevad mikroelemendid magneesium ja kaalium koostöös tsingi ja seleeniga ära südame-veresoonkonna haigusi, kõhunäärme healoomulist suurenemist ja suhkurtõbe.

Eelmisel aastal välja antud Eesti toitumis- ja toidusoovitustes on esimest korda eraldi antud soovitus päevas süüa vähemalt neli viilu rukkileiba.

Toidusoovitustes toidupüramiidi esimesel korrusel on päevases toidus kõige suuremat portsjonite arvu märkiv tärkliserikaste toiduainete – rukkileiva, muude teraviljasaaduste ja kartuli – grupp, mida peaks iga päev sööma 8-13 portsjonit. Sellest ligi pool on rukkileiba (neli portsjonit ehk neli viilu), veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid.

Portsjonite arv ulatub meestel ja füüsilist tööd tegevatel inimestel 13ni, mis on rohkem kui pool kilogrammi toitu. Väiksema kehakaalu ja istuva eluviisiga inimestel ning ülekaalulistel on soovitatav portsjonite arv väiksem.

Pärnu leivatehasel läheneb juubel

Leiba on söödud maailmas nii kaua, kui inimsugu mäletab. Juba muistsed egiptlased ja foiniiklased küpsetasid odra- või nisujahust leiba. Egiptusest levis leivategu heebrealastele, neilt kreeklastele ja sealt lõpuks roomlastele, kes viisid meie ajaarvamise alguses leivaküpsetamise kunsti üle Euroopa laiali.

Leivaliidu andmeil hakati rukkileiba sööma alles 500 aastat hiljem, 4. ja 7. sajandi vahel. Kuid kui rukis oli kord leivamaterjalina avastatud, siis toidulauale ta ka jäi.

Praegu Lõuna-Euroopas laialt levinud ja Eestiski üha enam populaarsust võitvad saiakesed on uuema aja trend ja jõudsid eurooplaste söögilauale alles 18. sajandil.

Leivaliidu teada on Eestis alati rukist kasvatud, kuigi selle tootmine on aasta-aastalt vähenenud.

Suured leivatehased hakkasid Eestisse kerkima alles pärast 1940. aastat, kuid loomulikult küpsetati siin leiba varemgi. Praegu on Eestis 14 suuremat ja vanemat leivatootjat.

Kohal, kus Pärnus asub AS Pere Leib Tootmine ja enne seda oli AS Cibus, alustati leiva tootmist 1914. aastal. Nii on Pärnu leivatehasel õige pea saja aasta juubel.

Nagu rääkis AS Pere Leib Tootmise Pärnu pagaritööstuse juhataja Kersti Tammsaar, toodab firma päevas kuni 11 tonni pagaritooteid.

Esmaspäeval ja reedel on nõudlus leiva-saia järele suurem, nädala sees väiksem. Leiba tuleb tehase liinidelt päevas 12, saiatooteid 15 nimetust.

“Pärnakate seas on juba tükk aega kõige popimad tooted Pärnu vormileib ja Lahe sai,” kinnitas Tammsaar.

Kuigi tehas üritab tänapäevaste tervisetrendidega kaasa minna ja rohkem teratooteid toota, ei olegi need rahva seas hämmastaval kombel nii popid, kui arvata võiks.

Näiteks Mardi teraleiba toodetakse Pärnus päevas vaid 300-400 kilogrammi.

Soe leib on poes pärast täistundi

Enne uue leiva-saia tootmisse andmist tehakse tarbijauuring. Siis hakkavad Pere Leiva spetsialistid rahva tahte kohaselt uut toodet välja mõtlema. Leivad jagunevad laias laastus kaheks: peenleibadeks ja rukkijahust valmistatud tumedateks leibadeks. Leibades kasutatav rukis on siiani kodumaine.

Esimese asjana segatakse tehases suurde anumasse kokku leiva juuretis ja keet, mille retsepti pole Tammsaar mingil juhul nõus avaldama. Juuretist valmistatakse ööpäev läbi.

Järgmisel päeval lisatakse juuretisele jahu ja muud koostisaineid ning arvuti juhendamisel segab tehase tainameister katlas kokku leivataina.

Kui seegi valmis, jõuab tainas liinile, kus masin vormib vastavalt sordile leiva või saia sobivasse pätsikesse. Pere Leiva kõige väiksem põrandaleib kaalub 580 grammi ja suurim 1,5 kilogrammi. Enne ahju panekut lastakse tainal veel tunnikene kerkida. Tähtis on teada, et kõik pätsid pritsitakse enne ahju minekut veega üle, et leib ahjus lõhki ei lööks ja pärast ikka ilus läikiv välja näeks.

Leiba küpsetatakse 250-275 kraadi juures 35-60 minutit. Ja sealt ta siis tulebki – soe leib, mõtelge.

Pere Leiva kvaliteedijuhi Silvi Suti teatel jagatakse toodang tehases kohe kaheks. Osa läheb jahtuma, osa aga rändab igal täistunnil 10-15 ahjusoojana kauplustesse. Soojana lähevad poodi siiski vaid popimad tooted Pärnu vormileib, Muuli leib, Viru leib, Lahe sai, Pikk sai ja Ciabatta.

“Tendents ongi, et tahaks võimalikult palju tooteid ahjusoojana välja saata,” lausus Sutt. “Lahtise ja viilutatud saia-leiva toodang kasvab. Õnneks on rahvas meie kvaliteediga rahul, me ei kasuta ju säilitusaineid. Ja kõrgele kvaliteedile paneme väga suurt rõhku.”

Jahtuma jäetud sai-leib pakitakse hiljem kilesse ja see jõuab poelettidele pakendatuna.

Tammsaar rõhutas, et kuigi paljud tarbijad seda võib-olla veel ei teagi, võttis Pere Leib läinud reedest kasutusele uued pakendid.

Kuni pühapäevani kestva leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti, paljud neist on mõeldud lastele. Lapsed käivad tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid koolides oma tööst rääkimas. Lastele jagatakse asjakohaseid meeneid. Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel saavad lapsed kuni 22. oktoobrini tutvuda sellega, kuidas vanasti leiba tehti, neile korraldatakse mänge ja võistlusi.

Leivaliit peab oma tänavuseks tähtsaimaks ettevõtmiseks Koolileiva retseptuuri väljatöötamist ja selle tootmise alustamist. Koolileib sisaldab 90 protsenti rukkijahusid ja selle koostise on heaks kiitnud toitumis- ja tervishoiuspetsialistidest komisjon. Leib on mõeldud kooliõpilaste lõunalauale, jaemüügist seda osta ei saa.

Koolileiva pakendi disainis Audru keskkooli neljanda klassi õpilane Grete Post. Pärnumaa õpilaste koolitoidulauale jõuab Koolileib Pärnu leivatehasest.