Sel nädalal viis keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ühes partneritega läbi rahvusvahelise politseioperatsiooni, eesmärgiga on takistada teenustõkesutusrünnete (DDoS) toimepanemist. Eestiga seoses on politsei tuvastanud üle 1600 võimaliku rünnetega seotud internetikasutaja.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik rääkis, et teenustõkestusründed on tellimustöö, mis tähendab, et ründe kavandajal endal ei pea olema laialdasi IT teadmisi. „Küberkuritegevus on teenusepõhine ja rünnaku saab sisse osta. Nii tegutsevad teenustõkestusrünnakute teenusepakkujad, kelle veebilehelt saab valida omale sobiva rünnaku paketi. Nende rünnete eesmärk on ummistada konkreetse asutuse või ettevõtte teenused, et häirida nende tööd ja kõiki inimesi, kes teenust tahavad kasutada. Levinud on rünnakud näiteks pankade, haiglate ja riigiasutuste vastu,“ kirjeldab Luik.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on küberkurjategijad muutnud DDoS rünnakute läbiviimise äärmiselt lihtsaks. "Pahatihti tajuvad noored seda ekslikult süütu võimalusena sõpradele vembu mängimiseks või mõne teenuse ajutiseks halvamiseks. DDoS rünne ei ole süütu temp, vaid sekkumine arvutisüsteemide ja -teenuste toimimisse, mis võib põhjustada varalist kahju ja häirida teenuseid tuhandetele kasutajatele. Selline rünne on kuritegu sõltumata sellest, kas sihtmärgiks on haigla arvutivõrk, suur ettevõte või mängukeskkonnas teine mängija," ütles Verte.

Aprilli alguses viisid 21 riigi õiguskaitseasutused läbi politseioperatsiooni, et võtta maha rünnakupakkete pakkuvad veebilehed. Üle maailma peatas politsei 53 teenusepakkuja tegevuse. „Nendelt veebilehtedelt vaatab nüüd vastu teade, et õiguskaitseasutused on need maha võtnud,“ selgitas Luik.

Eestis ühtegi sellist teenusepakkujat selle operatsiooni käigus maha ei võetud, küll aga on Eestist ja ka Eesti suunal selliseid ründeid tellitud. Politsei kogutud andmed puudutavad alates 2014. aastast toime pandud rünnakuid ja nende tellimusi. Eestis olid rünnakute sihtmärgiks näiteks mängukeskkonnad, koolide veebilehed, eKool ja Stuudium.

Küberkuritegude büroo juhi sõnul on rünnakute taga tavalised internetikasutajaid. „Tuvastasime ligi 1600 Eestiga seotud kasutajakontot, kes olid end rünnakute tellimise lehel registreerinud. Praegustel andmetel piirduski neist osade jaoks see ainult registreerimisega, samas leidus neid, kes rünnaku tellisid,“ sõnas Jete Luik.

Eesti politsei võtab kõigi nende 1600 kasutajaga ühendust, saates neile e-kirja samal emaili aadressil, millega nad end rünnete pakkujate juures registreerisid. „See on hoiatav email, et inimest suunata õiguskuulekale käitumisele. Nende ründajate puhul räägime me valdavalt noortest internetikasutajatest, kes toimetavad seal uudishimust, mitte tingimata pahatahtlikkusest. Noored loodavad seal anonüümsusele ega mõtle, millised tagajärjed mõnel hiireklikil võivad olla,“ selgitas Luik.

Keskkriminaalpolitsei esitab kuriteokahtlustuse 13 inimesele. „Need on inimesed, kelle puhul kogusime tõendid võimalike rünnakute tellimisest ja oleme tuvastanud, kes kasutajatunnuse taha peitus. Sel nädalal said nad kutse tulla kahtlustatavana ülekuulamisele. Kuna oleme võimaliku kuriteotunnused tuvastanud, siis peame kriminaalmenetluse alustama, kuid selles menetluses on meie peamine eesmärk inimest mõjutada edaspidi õiguskuulekale käitumisele. IT-huvi on hea, aga on tähtis, et inimene seda ka seadusekuulekalt kasutaks,“ sõnas küberkuritegude büroo juht.

„Digitaalsed oskused on väärtuslikud, ent nagu kõigi teistegi oskuste puhul, tuleb mõista, millised on kohased ja lubatud viisid nende rakendamiseks. Anname kahtlustatavatele noortele võimaluse omandada koostöös ekspertidega teadmised, et rakendada enda küberhuvi seaduslikult ja teiste õigustega arvestavalt. See on kahtlustatavatele hoiatus ja võimalus enda õiguskuulekust tõestada. Kui nad võtavad õppust ja edaspidi küberkuritegusid toime ei pane, siis sel korral nende tegudele kriminaalkaristust ei järgne," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

PowerOFF on rahvusvaheline politsei koostööformaat, mille eesmärk on takistada teenustõkestusrünnete toimepanemist ning sel kujul on politsei üle maailma teinud koostööd alates 2018. aastast. Eesti on projektiga seotud olnud selle algusest saati. Rahvusvahelisest operatsioonist võttis tänavu osa 20 riiki üle maailma.

Allikas: PPA teade, 17.04.2026