Eestis teostavad järelevalvet pädevad riigiasutused ning õigust mõistab kohus. Seetõttu on äärmiselt problemaatiline olukord, kus osa ühiskonnast võtab endale õiguse rikkuda seadust, tungida ettevõtetesse ning teostada omavolilist „järelevalvet“.

Täna eetris olev saade „Pealtnägija“ käsitleb taas puurikanade teemat, mis on olnud avaliku arutelu keskmes juba aastaid. Järgmisel nädalal jõuab vastav seaduseelnõu ka Riigikogu suurde saali. Saates näidatavad videokaadrid tekitavad kindlasti tugevaid emotsioone, kuid õigustatud küsimus on, kuidas need kaadrid on saadud olukorras, kus linnukasvatushoonetesse võivad bioohutuse tagamiseks siseneda üksnes ettevõtte töötajad ning järelevalvet teostavad ametnikud.

Ettevõte ei saa juhtunut sisuliselt kommenteerida, kuna politsei uurib võimaliku ebaseadusliku sissetungi ning loomatauditõrje nõuete rikkumise asjaolusid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on oluline rõhutada, et loomade heaolu on Eesti põllumajandussektorile väga oluline ning selle tagamine on selgelt reguleeritud. Ettevõtjad on kohustatud järgima kõiki kehtivaid nõudeid ning nende täitmise üle teostavad järelevalvet pädevad riigiasutused.

Samuti tuleb mõista, et omavoliline sisenemine farmidesse võib kujutada tõsist ohtu nii loomade tervisele kui kogu sektorile. Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab farmidesse sisenejatele väga ranged bioohutusnõuded, et ennetada ohtlike loomataudide, sealhulgas linnugripi levikut. Linnugripp on äärmiselt nakkav ja lindudele sageli surmav haigus, mis halvimal juhul võib kaasa tuua kümnete tuhandete lindude hukkumise ning väga tõsised majanduslikud kahjud.

Järelevalve loomade heaolu ja tervise nõuete täitmise üle on Eestis selgelt korraldatud. Põllumajandus- ja Toiduamet on kõnealust ettevõtet külastanud 2026. aastal kahel korral – jaanuaris ja märtsis – ning mõlemal korral tuvastati, et tegevus vastas kehtivatele nõuetele.

Oluline on rõhutada ka laiemat konteksti. 25. veebruaril 2026 allkirjastasid Eesti suurimad munatootjad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel hea tahte deklaratsiooni, millega võeti vabatahtlik kohustus minna üle puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks. Tegemist on kogu sektorit puudutava kokkuleppega, mis nõuab hinnanguliselt ligi 50 miljoni euro suuruseid investeeringuid.

See näitab, et sektor on valmis loomade heaolu parandamiseks tegema pikaajalisi ja sisulisi muudatusi. Samas peab üleminek toimuma realistliku ajaraami jooksul, et säilitada Eesti munatootmine, maapiirkondade töökohad ja riigi toidujulgeolek.

Kui me aktsepteerime seaduserikkumist „hea eesmärgi nimel“, tekib õigustatud küsimus: kus on piir? Kuidas väldime olukorda, kus omakohtust saab ühiskonnas aktsepteeritud praktika?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub üles tasakaalukale ja faktipõhisele arutelule, kus arvestatakse nii loomade heaolu, bioohutust kui ka Eesti õigusriigi põhimõtteid.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 15.04.2026 pressiteade