Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) korraldatud küsitlusest selgus, et inimeste teadlikkus toidukaupade ja taimede Eestisse toomise reeglitest on küll paranenud, kuid mitmed riskikäitumised püsivad visalt. Endiselt tuuakse kolmandatest riikidest kaasa tooteid, mille sissevedu on keelatud, eelkõige juustu ja õunu. Mida tasub koolivaheaja reisilt naastes tähele panna?
Enamik vastanutest teab, et väljastpoolt Euroopa Liitu võib Eestisse tuua näiteks küpsiseid ja šokolaadi. Samas tekitavad segadust just loomset päritolu tooted. PTA piiriosakonna juhataja Regina Pihlakas sõnas, et sageli alahinnatakse piima- ja lihatoodetega seotud riske. „Paljud tahaksid reisilt kaasa tuua kohalikke maitseid, näiteks juustu ja vinnutatud liha, kuid see ei ole lubatud,“ rääkis Pihlakas. Piima- ja lihatoodetes võivad peituda ohtlike loomataudide haigustekitajad. „Piisab ka väga väikesest kogusest, et sellised haigused nagu suu- ja sõrataud või sigade Aafrika katk jõuaksid Eesti farmidesse,“ selgitas ta.
Kuigi enamik inimesi teab, et näiteks vinnutatud liha või soolapeki toomine on keelatud, tuleb üllatusena, et sama keeld kehtib ka igapäevastele toitudele nagu lihapirukad või vorstivõileivad. Needki võivad kujutada ohtu loomakasvatusele.
Sarnane teadmislünk ilmnes ka taimsete saaduste puhul. Paljudele vastanutele tuli üllatuseks, et ilma ametliku taimetervise dokumendita ei tohi kolmandatest riikidest kaasa tuua õunu. „Tegemist on küll kergesti transporditava viljaga, aga õunad võivad tõepoolest kanda endas kahjureid ja taimehaigusi, mis näiteks kompostiga loodusesse jõudes ohustavad kogu Eesti loodust,“ ütles Pihlakas. Erandina on lubatud reisikotti pista vaid teatud puuvilju ja nendeks on ananass, kookospähkel, banaan, datlid ja durian. Kuivatatud kujul võib kaasa võtta ka teisi marju ning puu- ja köögivilju, kuna nende puhul on riskid väiksemad.
Küsitlus puudutas ka loomadega reisimist. Kuigi enamik vastanutest ei reisi üldiselt lemmikloomadega, on üldnõuded teada. „Pea kõik inimesed teadsid, et reisides peab lemmikloom olema kiibitud ja loomaga kaasas peab olema kehtiv lemmikloomapass,“ kommenteeris Pihlakas. Mõnevõrra vähem oldi kursis marutaudi vastu vaktsineerimise kohustusega, mis on hädavajalik ohtliku haiguse leviku ennetamiseks.
Kokku osales küsitluses 356 inimest. Tulemused näitavad, et kuigi teadlikkus kasvab, vajavad mitmed olulised teemad jätkuvalt selgitamist. Iga reisija roll on oluline, et vältida ohtlike haiguste ja kahjurite jõudmist Eestisse ning kaitsta nii kohalikku põllumajandust kui looduskeskkonda.
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 14.04.2026 pressiteade
