Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega soovib tõsta riigieelarves ette kirjutatud sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi. Muudatuse tulemusel suureneb omavalitsuste finantsautonoomia.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on muudatus kooskõlas kohalike omavalitsuste ettepanekutega. „Arutelus omavalitsuste esindajatega oleme jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, et kohalikele kogukondadele tuleb anda rohkem valikuvabadust oma rahaliste vahendite juhtimisel. Just neil on parem ülevaade kohaliku elu vajadustest. Toetuste tulubaasi tõstmine annab omavalitsustele suurema paindlikkuse ja võimaluse kujundada teenuseid tõhusamalt, jätkusuutlikumalt ning oma vajadustele vastavalt,“ ütles asekantsler.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega tõstetakse tulubaasi:

• põhihariduse andmiseks antud toetused (v.a õpetaja tööjõukulude toetus ja kultuuriranits),
• huvitegevuse ja -hariduse toetus,
• õpilaskodu toetus,
• suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus,
• kohalike teede hoiu toetus.

Üle tõstetavate toetuste kogumaht on 121,6 miljonit eurot ning eelnõu on osa laiemast tegevussuunast suurendamaks omavalitsuste otsustusõigust ja autonoomiat. „Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu vastu muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, mille tulemusel saavad omavalitsused vabamad käed oma rahaliste vahendite juhtimisel. Veel lisaks toetas parlament selle aasta alguses kohaliku omavalitsuste korralduse seaduse muutmist, mis annab linnadele ja valdadele mitmes küsimuses juurde valikuvabadust ja kaalutlusruumi ning suurendab kohalikku demokraatiat,“ selgitas Soomlais.

Praegu on sihtotstarbeliste toetuste osakaal Eesti kohalike omavalitsuste tuludest 22 protsenti, mis on näiteks põhjamaadega võrreldes väga kõrge näitaja. Seega suureneb kavandatud tulubaasi muudatuste abil oluliselt omavalitsuste finantsautonoomia. Sihtotstarbelistest toetustest tulubaasi tõstetavatest vahenditest moodustavad haridusvaldkonna vahendid pea kolmveerandi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi varade asekantsleri Henry Kattago sõnul annavad muudatused omavalitsustele senisest paindlikuma võimaluse suunata vahendeid sinna, kus vajadus on kõige suurem. „Peame oluliseks rõhutada, et kavandatav muudatus ei vähenda kohalike omavalitsuste ülesandeid ega muuda nende õigusi ja kohustusi haridusvaldkonna korraldamisel. Praktika näitab, et omavalitsused on neid valdkondi juba pikemat aega toetanud ka oma vahenditest, et tagada teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalikele vajadustele. Seetõttu on põhjendatud, et rahastusmudel arvestab senisest paremini omavalitsuste tegelikku rolli ja suurendab nende otsustusruumi,“ ütles ta.

Summa, mis seni on omavalitsustele laekunud toetustest, hakkaks ettepaneku kohaselt edaspidi laekuma valdadele ja linnadele läbi tulumaksu ning tasandusfondi laekumise suurendamise.

Kavandatavad seadusemuudatused jõustuvad eelnõu järgi 1. jaanuaril 2027 ning neid võetakse arvesse 2027. aasta riigieelarve koostamisel.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 13. aprilli 2026 pressiteade