Tartu Ülikooli teadlaste värske analüüs võtab kokku viimase enam kui kümmekonna aasta jooksul tehtud teadusuuringud eri energiatootmise viiside tervisemõjudest. Eesti tingimustes on jätkuvalt suurima terviseriskiga õhusaastega seotud tehnoloogiad. 

Uuring annab teaduspõhise ülevaate sellest, kuidas võivad põlevkivitööstus, gaasielektrijaamad, tuulepargid, tuumajaamad, biomassi põletamine, päikesepargid ja salvestuslahendused mõjutada inimeste tervist. 

„Eesti energiasüsteem on kiiresti muutumas ning koos uute tootmisvõimsustega tuleb hinnata ka nende mõju inimeste tervisele. TÜ uuringu väärtus seisneb tervikpildis, kuna aitab võrrelda erinevaid tehnoloogiaid ühtsel teaduspõhisel alusel ning toetab otsuseid, mis arvestavad nii energiajulgeoleku, kliimaeesmärkide kui ka inimeste heaoluga,“ ütles Kliimaministeeriumi taastuvenergia juht Tauno Hilimon.  

TÜ teadlased koostasid aasta jooksul seitse ülevaateuuringut eri energiatootmise liikidega kaasnevast tervisemõjust, millest enamiku puhul kasutati süstemaatilise kiirülevaate metoodikat, salvestustehnoloogiate puhul narratiivset ülevaadet. Analüüs põhines peamiselt PubMedi ja Scopuse andmebaasides avaldatud eelretsenseeritud teaduskirjandusel. 

Tulemused näitavad, et kõige suurem ja tõendatud tervisemõju kaasneb fossiilkütuste ja biomassi põletamisega seotud õhusaastega. Mitmetes uuringutes on näidatud ahiküttest tuleneva õhusaaste negatiivset mõju tervisele ning põlevkivitööstuse mõju avaldub Ida-Virumaal, kus seoseid on leitud sünnitusriski, hingamisteede haiguste ja südame-veresoonkonnahaigustega. 

"Tuuleparkide, päikeseparkide, gaasielektrijaamade, akuparkide ja vesisalvestite puhul on otsesed terviseriskid väikesemad või juhitavad, ent ka nende puhul tuleb tähelepanu pöörata häiringule, riskikommunikatsioonile ja arvestada enam kohaliku kogukonna huvidega,” sõnas TÜ keskkonnatervishoiu spetsialist ja projektijuht Triin Veber. 

Gaasielektrijaamad on tervise seisukohalt vähem saastavad kui põlevkivi, kuid pole samas heitevabad ning uute jaamade rajamisel tuleks need planeerida tiheasustusaladest eemale, et minimeerida kokkupuudet õhusaastega.   

Tuuleparkide kohta tehtud ülevaade kinnitab, et infrahelil ei ole siiani tehtud uuringutes tuvastatud negatiivseid tervisemõjusid. Suurim tuulikutega seonduv probleem on häiritus, mida tekitavad erinevad tegurid: tuulikute kuuldav müra, uskumused infraheli kahjuliku toime kohta, tuulikute nähtavus koduaknast, üldine suhtumine tuuleenergiasse, majandusliku kasu saamine või mittesaamine tuulikutest ning poliitiliste protsesside õiglase või ebaõiglasena tunnetamine. 

Päikesepaneelide tavapärase tööga ei kaasne uuringu järgi otseseid terviseriske ning elektromagnetväljade tasemed on madalad ja ohutud.  

Tuumajaamade puhul näitab uuring, et tavapärase töö käigus saadavad kiirgusdoosid on elanikkonnale minimaalsed ja jäävad kehtivate normide piiresse. Küll aga on sarnased uuringud näidanud kõrgemat vähiriski tuumajaamade läheduses. Jaama rajamisel tuleb muu hulgas arvestada võimalike avariide ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riskidega, mis võib tekitada hirmu kohalikes elanikes. Seetõttu on oluline range järelevalve, regulaarne kiirgusseire ning läbipaistev planeerimine ja riskikommunikatsioon. 

Akutehnoloogiate puhul on kõige olulisemad riskid seotud tuleohutuse, lekete, ohtlike ainete eraldumise ja jäätmekäitlusega. Uuring soovitab akuparkides arendada varajase hoiatamise süsteeme, tugevdada ohutusnõudeid ning soodustada akude ringlussevõttu. 

„Kokkuvõttes näitab uuring, et eri energiatootmise viisidega kaasnevad erinevad tervisemõjud ja ka nende suurus on erinev. Kõige ulatuslikumat tervisekahju põhjustavad suuremate õhusaaste heidetega seotud lahendused, nagu biomassi ja põlevkivi põletamine ning põlevkiviõli tootmine. Kõige tervisesõbralikumad on heitevabad lahendused, nagu tuule- ja päikeseenergia koos salvestusega, ent ka siin peab arvestama teatavate tervisemõjudega”, ütles TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.  

TÜ uuringu eesmärk oli töötada välja metoodika, mille abil tõlgendada energiatootmise võimalikke tervisemõjusid käsitlevaid teadusuuringuid Eesti kontekstis, ning koondada olemasolev teaduskirjandus viisil, mis toetaks tulevikus paremaid ja tervisesõbralikumaid energiapoliitilisi otsuseid. 

Uuringu teaduslik taust rõhutab, et elekter on olnud inimeste tervise ja heaolu oluline eeltingimus, aidates parandada elutingimusi, vähendada siseõhusaastet ning toetada majanduse arengut. Samal ajal kaasnevad energiatootmisega ka terviseriskid, mis sõltuvad tehnoloogiast, asukohast, heitmetest ja riskide juhtimisest.  Kiire üleminek puhtamale energiale on samuti oluline kliimamuutuste leevendamiseks kui kaasnevate tervisemõjude vähendamiseks.   

Uuring valmis Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU toel. 

Uuring on täies mahus leitav Kliimaministeeriumi kodulehel. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 07.04.2026 pressiteade