Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega muudetakse 2026. aasta ajutisi püügikitsendusi kutselisel kalapüügil. Määruse keskmes on Pärnumaa ahvena- ja kohavaru kaitse, sest teadusandmete järgi on just sealsete varude seisund kõige kriitilisem. Muudatuste eesmärk on vähendada püügisurvet, anda kalavarudele aega taastuda ning hoida kalapüük kestlikuna ka järgnevatel aastatel.

Pärnumaal rakendatakse täiendavaid tehnilisi meetmeid, mis puudutavad nii kutselist kui ka harrastuspüüki. Talvisel võrgupüügil kehtestatakse rangem silmasuuruse nõue, koha kudeaegset püügikeeldu pikendatakse ning ahvenale kehtestatakse kudeaegne püügikeeld. Need sammud lähtuvad teadlaste hinnangust, et praegune püügisurve on Pärnumaal suurem, kui sealsed varud välja kannatavad. Ahvenavaru on viimastel aastatel järsult halvenenud ning kohavaru on olnud nõrgas seisus juba pikemat aega. Sellises olukorras ei ole kalavarude taastumine võimalik ilma selgete ja mõjusate kaitsemeetmeteta.

Määruse eesmärk ei ole kalapüüki põhjendamatult piirata, vaid viia püügikoormus kooskõlla olemasoleva ressursiga. Kalurite sissetulek ja töökohtade püsimine sõltuvad lõpuks sellest, kas meres on piisavalt kala, mida püüda. Kui varud jätkuvalt vähenevad, muutuvad paratamatult väiksemaks ka püügivõimalused. Seetõttu on praegu vajalik teha otsuseid, mis võivad lühikeses vaates olla ebamugavad, kuid aitavad vältida oluliselt rängemaid piiranguid tulevikus.

Pärnumaal on lahendus otsitud viisil, mis arvestab lisaks kalavarude kaitsele ka sektori toimimisega. 2025. aasta aruteludes oli laual ka püüniste piirarvude ulatuslik vähendamine, kuid kalurite ettepanekul seda ei tehtud. Selle asemel otsustati liikuda tehniliste meetmete suunas, mis võimaldavad sekkuda täpsemalt ja väiksema üldise häirega. See tähendab, et püüniste arvu ei kärbita, kuid püügikorraldust muudetakse seal ja siis, kus see aitab kaitsta kudekoondisi, vähendada alamõõdulise kala sattumist saaki ning parandada varude taastumisvõimalusi.

Ka ahvena kudeaegse piirangu puhul on valitud lahendus kompromiss, mis arvestab ühelt poolt teadlaste soovitusi ja teiselt poolt kalurite ettepanekuid. Eesmärk on saavutada selline mõju, mis oleks kalavarude seisundi parandamiseks päriselt piisav. Liiga väikestest sammudest ei ole abi, sest need toovad kaasa nii halduskoormuse kui ka piirangud, ilma et varu seisund märgatavalt paraneks. Seepärast on valitud meetmed, millel on tegelik mõju, kuid mis samal ajal püüavad säilitada sektori jaoks mõistliku toimimisruumi.

Pärnumaa kalavarude seisundit ei mõjuta üksnes kalapüük. Oluline surve tuleb ka kormoranide ja hallhüljeste suurest arvukusest, samuti kliimamuutustest, veekeskkonna muutustest ja muudest inimtegevusest tulenevatest häiringutest. Ministeerium tegeleb nende teemadega paralleelselt. Kormorani ohjamist jätkatakse ka tänavu ning hallhüljeste puhul keskendutakse nuhtlusisendite küttimisele püügivahendite juures. Need tegevused on vajalikud, kuid need ei asenda vajadust korraldada püük nii, et kalavarud suudaksid taastuda.

Määrus mõjutab eelkõige Pärnumaa kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid, kelle jaoks ahven ja koha on olulised liigid. Lühiajaliselt tähendab see kitsamaid püügivõimalusi ja osal juhtudel ka väiksemat saaki. Pikemas vaates on eesmärk vastupidine: tagada, et kalavarud ei jätkaks kahanemist, vaid taastuksid tasemele, mis võimaldab püüki stabiilselt jätkata. Kalavarud on osa meie ühisest loodusressursist ja toidujulgeolekust ning nende kaitsmine on eeltingimus selleks, et kalandus saaks Pärnumaal püsida elujõulisena.

Lisaks Pärnumaale täpsustatakse määrusega püügikorda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kus muudatused puudutavad eeskätt rääbise ja siia kaitset ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat püügikorraldust. Määruse põhirõhk on siiski Pärnumaal, kus kalavarude seis nõuab praegu kõige kiiremat ja sisulisemat sekkumist.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade