Eile, 31.03.2026 toimunud Euroopa Liidu ministrite erakorralisel videokohtumisel rõhutas Eesti, et meie vedelkütuste varustuskindlus on tagatud hoolimata pingelisest geopoliitilisest olukorrast.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kinnitas ministrite kohtumisel, et Eesti varustuskindlus on hetkel tagatud, kuid turu volatiilsus ja surve gaasihindadele sunnivad riike valmistuma varakult järgmiseks talveks. Eesti toetab tugevalt üleeuroopalist lähenemist nii turuteavituses kui ka võimalikes toetusmeetmetes.
„Eestis ei ole vahetut ohtu riigi energiaga varustatusele. Mõlemad Eestisse vedelkütuseid tarnivad ettevõtted ehk Orlen ja Neste kinnitavad oma tarnelepingute tugevust ja kokkulepete täitmist. Samuti täidetakse järjepidevalt piirkonna gaasihoidlaid. Teisalt kinnitab pikas vaates sõda Iraanis, et mida kiiremini suudame vabaneda imporditava fossiilse kütuse sõltuvusest, seda parem,“ sõnas minister Sutt.
Vabariigi Valitsus on juba astunud samme surve leevendamiseks, näiteks otsustati ära jätta maikuusse planeeritud kütuseaktsiisi tõus, kuid edasisi otsuseid tehakse minister Suti sõnul vastavalt olukorra arengule.
„Rõhutan, et riik turuhindu ei kontrolli ning ka ajalugu näitab, et riiklik hinnakontroll toob kaasa tarbimispiirangud. Seetõttu me hinnapiiranguid ei toeta,“ lisas minister. “Võrreldes nelja aasta taguse energiakriisiga on Euroopa positsioon täna märgatavalt tugevam, kuna meil on regioonis piisav LNG vastuvõtuvõimekus, Euroopa ostujõud on kõrgem kui Aasias, mis vähendab ka oluliselt riski varustuskindlusele, ning gaasi hinnatipp on endiselt ligi kuus korda madalam kui 2022. aastal."
Ministrite kohtumisel kutsus Eesti üles kiirendama üleminekut kohalikule puhtale energiale, salvestuslahendustele ja tugevamatele võrguühendustele. „Kütusehinnad jäävad mõneks ajaks kõrgeks, kuid ajalugu on näidanud, et sõjast tingitud energiahinna tõusud on ajutised, mitte püsivad. Nii läheb ka seekord,“ märkis minister.
Tänane kriis peab andma täiendava tõuke üleminekuks puhastele tehnoloogiatele, mis on ainus viis tagada Euroopa pikaajaline konkurentsivõime ja vastupidavus välistele šokkidele. Samuti peab jätkuma täielik loobumine järelejäänud Vene fossiilkütuste impordist, et vähendada Euroopa haavatavust välistest šokkidest.
Eesti tõstatas kohtumisel ka vajaduse tugevdada energiataristu füüsilist kaitset. Hiljutised droonijuhtumid meie piirkonnas, sealhulgas Auvere elektrijaama juures, näitavad, et energiaturve ja füüsiline julgeolek on lahutamatud. Eesti teeb ettepaneku lisada üleeuroopalisse energiataristu (TEN-E) määrusesse eraldi kategooria kriitilise infrastruktuuri kaitseks ja kiireks taastamiseks.
“Euroopa ei ole nõrk. Peame sellest eelarvamusest üle saama,” märkis minister Sutt. “See ei tähenda võltsi enesekindlust vaid teadvustamist, et näiteks oma kriitilise taristu kaitseks peamegi rohkem investeerima. Esimesed suured otsused on juba ühiselt ka tehtud, alles jaanuaris otsustas Euroopa Liit toetada 113 miljoni euroga kriitilise taristu kaitset Balti riikides ja Poolas.”
Eile toimus Läänemere piirkonna energiaministrite videokõne, kus keskenduti kriitilise energiataristu füüsilisele kaitsele, mida ilmestas drooniintsident Auvere elektrijaama juures. Eesti rõhutas vajadust parandada reaalajas ohuseiret ning kaasata Euroopa Liidu fonde energiarajatiste vastupidavuse ja kiire taastamisvõimekuse tugevdamiseks. Ministrid leppisid kokku tihedamas operatiivses infosideme hoidmises ja olemasolevate koostöölepete rakendamises piirkondliku varustuskindluse tagamiseks.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
