Jäätmereformi elluviimine on alanud ning esimesed omavalitsused teevad hanked juba sel aastal. Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse korraldatud kohalike omavalitsuste infopäeval arutati, kuidas tagada, et ükski omavalitsus ei jääks muudatuste tegemisel üksi ning uus jäätmehoolduse süsteem hakkaks edukalt tööle.
“Eesti on teinud põhimõttelise valiku: me ei käsitle jäätmeid enam probleemina, millest tuleb kiiresti lahti saada, vaid materjalina, mida saab ringlusse suunata ja uuesti kasutusse võtta. Selleks peab süsteem toimima nii, et inimesel oleks lihtne sorteerida ja omavalitsusel lihtne jäätmehooldust korraldada. Seejuures ei pea igaüks omaette jalgratast leiutama, ühiselt saab seda teha nutikamalt ja soodsamalt,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Praegu tegutseb Eestis kaks omavalitsusi ühendavat jäätmevaldkonna koostööorganisatsiooni – Lääne-Virumaa Jäätmekeskus ja Eesti Jäätmehoolduskeskus. Ekspertide hinnangul on ruumi veel sarnaste koostöömudelite tekkeks, et jäätmehoolduse tase muutuks kogu Eestis ühtlaselt paremaks. See on eelduseks, et jäätmete ringlussevõtt saaks tõusta 38 protsendilt 2035. aastaks 65 protsendile.
„Seni olid Eesti omavalitsuste õigused ja seeläbi ka võimalused jäätmehooldust terviklikult korraldada väga piiratud. Jäätmereform annab omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja vajalikud hoovad – jäätmehooldust saab keskselt korraldada, teha koostööd naabritega ning pakkuda seeläbi kõikidele inimestele õiglase ja taskukohase hinnaga parimat teenust. See on eriti oluline just väiksematele omavalitsustele, sest korraldades koos teistega jäätmehooldust, sealhulgas jäätmete kogumist ja käitlemist, on võimalik läbi efektiivsuse hoida elanike jäätmekäitluskulusid kontrolli all,“ sõnas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora.
“Kui omavalitsused panevad seljad kokku, siis suuremad veopiirkonnad on teenusepakkujatele atraktiivsemad, lisaks vähendab see ühele omavalitsusele langevat töökoormust,“ lisas Rakvere linna keskkonnaspetsialist Kerli Kõue. „Oleme enda kogemusest näinud, et see aitab jäätmehooldust tõhusamalt korraldada.”
Infopäeval osalenud omavalitsused tunnistasid, et teiste piirkondade praktikast ei ole neil seni olnud head ülevaadet, kuid näitasid valmisolekut edaspidi jäätmehoolduses omavalitsuste piire ületavat koostööd teha. Selle kõige suuremat kasu nähakse just hangete tegemisel. Murekohtadena tõsteti esile ajapuudust, piiratud ressursse ja kohati ka selge poliitilise toe puudumist kohalikul tasandil.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhatuse liige Monica Hankov rõhutas, et jäätmereformi elluviimiseks peavad kohalikul tasandil olemas olema vajalikud lahendused, inimesed ja võimalused, aga ka raha. „Praegu jagab riik kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti kogumise taristu toetust. Selle abil aitame luua või parandada neid lahendusi, mis teevad liigiti kogumise päriselt võimalikuks ja inimestele mugavaks. Hea meel, et paljud omavalitsused on juba selle toetuse abil hakanud oma süsteeme parendama,“ sõnas ta.
Hankov lisas, et paljud väljakutsed ei lõpe halduspiiril ning just koos on võimalik leida tõhusamaid lahendusi. „Avasime eile uue vooru jäätmehoolduse arendamiseks, näiteks jäätmehoolduseeskirjade ja jäätmekavade koostamiseks ning koostöömudelite loomiseks. Selle toetuse tingimuste järgi saavad suurema toetusmäära just koostööprojektid, kus kaks või enam omavalitsust ühiselt projekti ellu viivad,“ tutvustas Hankov teist toetust.
Täpsema info jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetuse ja jäätmehoolduse toetuse kohta leiab KIKi kodulehelt. Jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetusraha tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, jäätmehoolduse tegevusi rahastatakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest.
Allikas: Kliimaministeeriumi 31.03.2026 pressiteade
