Valitsus kinnitas põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) järelhindamise lõpparuande. PTEKS kehtib alates 1. novembrist 2021 ning selle eesmärk on korrastada toidutarneahela ettevõtete vahelisi kaubandussuhteid.

Toidutarneahel on peamine kanal, mille kaudu jõuab toit tootjalt tarbijani. Tasakaalus tarneahelas ei suru lepingupartnerid peale tingimusi, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega. Selline toimimine toetab kõigi osapoolte õiglast sissetulekut, toidutootjate konkurentsi-, investeerimis- ja ekspordivõimet ning tagab tarbijatele kvaliteetsema ja mitmekesisema toidu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel rõhutas, et toidutootjate majanduslik elujõulisus on tarneahela ja toidujulgeoleku toimimiseks määrava tähtsusega. „Ettevõtete arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela osapooled on ühtemoodi olulised ja panustavad toidujulgeoleku tagamisse. Tasakaalus toidutarneahel tähendab, et osapooled ei kasuta võtteid ega suru peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega. Toidutootjate majanduslik elujõulisus on võtmetähtsusega tarneahela toimimiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks – stabiilne majanduskeskkond aitab kõigil osapooltel oma tegevusi ja rahavooge paremini planeerida,“ rääkis Pärtel.

Järelhindamine näitab, et ebaausate kaubandustavade esinemise korral on oluline oma õiguste eest seista ja pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole. Kaebuse võib esitada ka esindusorganisatsioon oma liikmete nimel. PTEKS-iga on toidutootjatele loodud võimalus lisaks kohtusse pöördumisele pöörduda ka Konkurentsiameti poole ebaausa kaubandustava kindlakstegemiseks ja selle lõpetamise nõudmiseks. Ebaausate kaubandustavade esinemise korral on vastavad lepingud ja tehingud õigustühised. Rikkumise tagajärjeks on ette nähtud sanktsioon – väärteokaristus.

Järelhindamisel tuvastati, et ebaausate tavade vähendamist pärsib endiselt hirmufaktor: 48% tootjatest või töötlejatest, kes on ebaausaid kaubandustavasid kogenud, ei ole proovinud olukorda lahendada, kartes ärisuhte halvenemist või lõppu. Ühtlasi tuuakse esile vajadust tõsta toidutootjate teadlikkust nii ebaausatest kaubandustavadest kui ka oma õigustest.

„Raporti tulemusetest lähtuvalt võtame fookusesse toidutoojate teadlikkuse suurendamise nende õigustest lepingulistes läbirääkimistest. Samuti tegeleme aktiivselt hirmufaktori maandamisega. Nii nagu Euroopa Liidus, on ka meie jaoks prioriteetne ebaausate kaubandustavade tõkestamine,“ selgitas asekantsler.

Järelhindamise raportiga saab tutvuda ministeeriumi veebilehel.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 26.03.2026 pressiteade