Poolteist nädalat enne rektorivalimisi pole Eesti Maaülikoolis kolme kandidaadi seast koorunud selget favoriiti või järelsörkijat. Ainult plusse osatakse nimetada ülikooli rektori praegusele kohusetäitjale Hardi Tullusele.

Kõik Postimehega vestelnud maaülikooli töötajad või 19. oktoobril toimuvate rektorivalimistega kursis olevad inimesed märkisid esimese asjana, et vähemalt praegu tunduvad kõigi kandidaatide – Tulluse, maaülikooli professori Kalev Sepa ja riigikogu liikme Mait Klaasseni – väljavaated valimiskogus võita võrdsed.

Just tasavägiste kandidaatide tõttu peetakse vähetõenäoliseks, et rektor selgub kohe esimeses valimisvoorus, vaid pigem teises, kui vastastikku jäävad kaks enim hääli saanud kandidaati. Nii usuvad ka Tullus ja Sepp.

Ka rektorit sõeluma asuva 199-liikmelise valimiskogu koosseisu analüüsides ei selgu, et kellelgi võiks kas või teoreetiliselt olla selge ülekaal (rektoriks saanu peab koguma vähemalt 100 häält).

Kui üliõpilasesinduse, keelekeskuse ning metsandus- ja maaehitusinstituudi valimiskogusse kuuluvad kõik liikmed hääletaks enda ülesseatud kandidaadi Tulluse poolt, oleks tal koos 44 häält.

Võrdsed kandidaadid

Sepp koguks sama loogika järgi põllumajandus- ja keskkonnainstituudi inimestelt 48 ja Klaassen tehnikainstituudi 22 häält. Kuid valimiskogu liikmed on salajasel hääletamisel oma otsustes vabad.

Valimiskogus 45 liikmega esindatud veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktori Toomas Tiiratsi sõnul pole nemad öelnud, keda toetavad seepärast, et kandidaatidega kohtumised alles käivad.

Küll aga langesid Tiiratsi hinnangud kandidaatide tugevatele ja nõrgematele külgedele kokku paljude Postimehega vestelnud maaülikooli töötajate seisukohtadega.

«Kõige vähem on meie inimestele tuttav Sepp, kuluaarides on rohkem räägitud Tullusest ja Klaassenist, kuid eks nad kõik ole võrdsed kandidaadid,» arutles Tiirats.

«Samas on Sepp tugev rakendusteaduse alase organisaatorina ja tal on selge nägemus teaduspõhisest ülikoolist,» täpsustas veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor.

Tulluse plussina nimetas Tiirats asjaolu, et ta on maaülikoolis töötanud 1989. aastast, viimati õppeprorektorina ja tunneb seetõttu ülikooli vundamendist katuseni. Klaassen on aga Tiiratsi kirjelduse järgi administratiivselt võimekas, puudus võib olla ehk juba 10 aastat maaülikoolist ja teadusest eemalolek.

Liitub Tartu Ülikooliga?

Maaülikooli rektori valimise eel on avalikkuses justkui põhiküsimuseks tõusnud, kas uus rektor asub tegutsema maaülikooli Tartu Ülikooliga liitumise nimel. Kõik rektorikandidaadid on oma valimisprogrammides öelnud, et maaülikool peab jätkama iseseisvana.

«Nii ei saa mustvalgelt öelda, et jah, liitume Tartu Ülikooliga või ei, liitumist ei tule,» sõnas Tullus. «Selge, et maaülikool peab jääma iseseisvaks, iseküsimus on see, kuidas uus rektor seda arendab.»

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori, eeloleval reedel rektorikandidaatide valimisdebatti korraldava Rando Värniku nägemuse järgi tuleb kandidaatidel rääkida sellest, kuidas saaks maaülikooli veelgi tugevamaks muuta ning seeläbi kaoks tema hinnangul ka vajadus rääkida kellegagi liitumisest.

Eesti Maaülikooli rektori kohalt Tartu Ülikooli etteotsa tõusnud Alar Karis ütles, et tema jaoks polnud enne ega ole ka nüüd oluline ülikoolide liitumine, vaid see, et maaülikooli uus esimene mees peab ülikooli arendama.

Tartu Ülikooli juhtiva Karise sõnul peab maaülikooli juht olema visionäär, kes näeks vähemalt 10 aastat ette kõrgharidusmaastiku seisu mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas.

«Kui aga hakatakse institutsiooni (maaülikooli iseseisvana – toim) hoidma, hakkab kannatama sisu, samas ummisjalu liituma pole ka vaja hakata,» märkis Karis.

«Kui ülikoolide ühinemine muutub ratsionaalseks, hakkab toimuma töö dubleerimine, siis tuleb ka liitumine. Mina rektorina neid samme kindlasti ette võtma ei hakka ning püüan meie ja maaülikooli inimesi eelkõige suunata koostööle,» lisas Karis.

Rektori valimine

• Eesti Maaülikooli rektorikandidaatide valimisdebatt toimub maaülikoolis 12. oktoobril.

• Rektori valimised algavad 19. oktoobril kell 12 maaülikooli aulas.

• Rektorit valib 199-liikmeline valimiskogu, valituks osutub kandidaat, kelle poolt on üle poole valimiskogu koosseisu liikmetest.

• Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2008 ja kestab viis aastat.

Andmed: Eesti Maaülikool

Hardi Tullus

Eesti Maaülikooli rektori kohusetäitja

Sündinud: 14.08.1956

Haridus: Tartu 5. keskkool, 1974; Eesti Põllumajanduse Akadeemia, metsamajanduse insener, 1979

Teaduskraad: bioloogiateaduste kandidaat, 1987

Perekonnaseis: abielus, üks laps

Kalev Sepp

Eesti Maaülikooli maastikukorralduse ja loodushoiu professor

Sündinud: 17.05.1961

Haridus: Tallinna 10. keskkool, 1979; Tartu Riiklik Ülikool, biogeograafia ja geograafia õpetaja, 1984

Teaduskraadid: geograafiamagister, 1993; filosoofiadoktor, 1999

Perekonnaseis: abielus, poeg ja tütar

Mait Klaassen

Riigikogu liige, Eesti Põllumajandusülikooli endine rektor

Sündinud: 23.01.1955

Haridus: Tartu 5. keskkool, 1973; Eesti Põllumajanduse Akadeemia, veterinaar, 1978

Teaduskraad: veterinaariateaduste kandidaat, 1989

Perekonnaseis: abielus, kaks poega ja tütar