
Foto: Hendrik Kuusk
Tartu linna 2026. aasta eelarve prioriteetide hulgas on hea elukeskkonna loomine, kliimamuutuste mõju leevendamine ja kriisivalmiduse suurendamine.
Tartu suunab käesoleval aastal kliima- ja kriisikindla elukeskkonna loomisesse ligi 3 miljonit eurot. Investeeringud toetavad Tartu arengukava 2025–2035 ning kliimakava eesmärke, tugevdades samal ajal linna valmisolekut kriisideks ja äärmuslikeks ilmastikuoludeks.
Tartu linnapea ja kriisimeeskonna juhi Urmas Klaasi sõnul kinnitavad 2026. aasta eelarve investeeringud, et Tartu on roheline ja kriisidele vastupidav linn, kus on hea ja turvaline elada nii täna kui tulevikus. “Looduspõhiste lahenduste kasutamine aitab meil paremini toime tulla ekstreemsete ilmastikuoludega ja ennetada probleemide tekkimist linnas. Peame kriisideks valmis olema nii avalikus ruumis kui ka oma kodudes. Ulatusliku elektrikatkestuse korral on toasooja säilimine kortermajades äärmiselt oluline ning peame kaugkütte toimimise hädaolukorras tagama juba täna,” ütles Klaas.
Kriisikindluse tugevdamine on 2026. aasta eelarves eraldi fookuses. Tartu linnas on valmiduses viis kriisiinfokeskust, mille võimekust suurendatakse täiendavate vahendite ja varustusega. Tartu linnale kuuluvate varjumiskohtade kohandamiseks on eelarves 740 000 eurot ja vähemalt 100 000 euroga toetatakse varutoite valmiduse loomist kaugküttega kortermajades. Koostöös Päästeametiga jätkuvad elanikkonnakaitse koolitused kõikides Tartu üldhariduskoolides. Lisaks investeeringutele taristusse ja varustusse panustab linn inimeste teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisse. Aasta alguses valmis Tartu kriisikaart, kavas on elanikkonnakaitsealane teavitustegevus ja kriisimeeskondade koolitused.
Ainuüksi üleujutusohtude vähendamiseks investeeritakse sel aastal enam kui 1,5 miljonit eurot. Sellest 1,1 miljonit läheb Sõpruse puiesteele lahkvoolse sademeveekollektori paigaldamisele, mis aitab ootamatute valingvihmade ajal tänavalt suuri veekoguseid ära juhtida. Sadamaraudtee kergliiklustee äärde loob linn aga projekti „City Blues“ abil 200 000 euro eest looduspõhise sademevee viibeala, et leevendada ja ennetada paduvihmadest tingitud üleujutusi olukordades, kus torustikud vett enam vastu võtta ei suuda. ClimaGen projektis projekteeritakse Annelinna kliimakindlaid ja funktsionaalseid lahendusi, millest osa sel aastal koos kogukonnaga juba ka ellu viiakse.
Omaette viibealana toimib ka Raadi looduskaitsealalt linna poole suunduv Jaamamõisa oja, mille ümbruse korrastamine ja matkaraja loomine muudab lisaks kliimakindluse suurendamisele piirkonna meeldivamaks ka tartlastele. LIFE projekti Tartu ROHEring toel panustab linn 2026. aastal Jaamamõisa ja Kvissentali matkaradade loomisesse 300 000 eurot.
Üleujutuste ohu vähendamisele Supilinnas, Ihastes, Ülejõel ja Kvissentalis panustatakse 150 000 eurot projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine Tartu linnas“ toel. Ihastes ja Supilinnas rajatakse uued pumplad ning uuendatakse sademeveekraavide siibreid. Supilinna äärsel kaldal korrastatakse ja tõstetakse kaldakindlustusi. Ülejõele rajatakse pumpla ja veereservuaar, Kvissentali saab uue kaitsetammi ja kaks pumplat. Lisaks plaanitakse soetada ajutised veetõkkeseinad, et üleujutuste ajal takistada vee valgumist elamupiirkondadesse. Projekti käigus tehtavad tööd võimaldavad ennetada Emajõe lähedusest tulenevat üleujutusriski ja maandada kliimasoojenemisest tingitud ohte.
Linn lahendab ka konkreetseid probleemkohti. Kui 2025. aastal ehitati välja sademeveetoru Riia viadukti alla üleujutusohu vähendamiseks, siis 2026. aastal ehitatakse ümber Anne 53 ees olev sõidutee ja parkla, kus seni on suuremate sadude ajal tekkinud üleujutusi. Anne tänava remondiks investeeritakse 45 000 eurot. Samuti ostab linn 35 000 euro eest liivakottide täitmise masina, et olla veetaseme kiire tõusu korral valmis operatiivselt tegutsema.
Väga olulisel kohal on jäätmemajandus ja ringmajanduse edendamine. 2026. aasta eelarves on ette nähtud ringmajanduskeskuse projekteerimine, mis loob aluse süsteemsele ja pikaajalisele ringmajanduse arengule Tartus.
Tartu panustab jätkusuutlikku arengusse läbivalt erinevates valdkondades. Kliimakindlama tuleviku loomisele on suunatud näiteks hoonete energiatõhususe parandamine, jalg- ja jalgrattateede võrgu rajamine, ühistranspordi liinivõrgu arendamine ning haljasalade ja parkide väärtustamine.
Allikas: Tartu LV teade