Pruunivöödiline prussakas (vasakult isane, emane, vastne)
 

Tartu ühiselamust leiti soojalembene putukaliik pruunivöödiline prussakas (Supella longipalpa). Eesti Maaülikooli teadlased avastasid, et määramiseks toodud putukas on uus prussakaliik terve Baltikumi jaoks.

Eesti Maaülikooli tudengite ühiselamusse jõudis liik suure tõenäosusega välismaalt saabunud inimestega, kes putuka enda pagasis soojemast piirkonnast kaasa tõid. Avastusele aitas kaasa see, et putuka leidis ülikooli teadlane, kes prussaka kogenud kolleegidele määrata viis. „Uute liikide avastamine on mõnikord mitmete asjaolude kokkulangemine, nii ka sel korral. Igal juhul on selliste avalduste eelduseks huvi ja uudishimu ümbritseva vastu, mida ülikoolidesse jagub,“ rääkis Eesti Maaülikooli entomoloogilise süstemaatika professor Olavi Kurina.  

Eesti jaoks uus liik määrati nii välisehituse kui molekulaarsete tunnuste alusel. Pruunivöödilist prussakat iseloomustavad kaks pruuni vööti, mis läbi tiibade kumavad. Isastel isenditel katavad tiivad kogu tagakeha, seevastu emastel on tiivad natuke lühemad.

Pruunivöödilise prussaka algkodu on tõenäoliselt Aafrikas, kuid nüüdseks on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Teda leiab kõikjalt troopikast, aga ka parasvöötme soojematest piirkondadest. Euroopa lõunapiirkondades on pruunivöödiline prussakas laialt levinud, kuid Põhja-Euroopas on teada vaid üksikud vaatlused Rootsi ja Soome lõunaosas. „Eesti jaoks on pruunivöödiline prussakas viies prussakaliik. Siinsel laiuskraadil võib kohata veel tavalist prussakat, tarakani ja kahte metsaprussakat,“ ütles Olavi Kurina.  

Eestis tunneb uustulnuk ennast köetavates siseruumides hästi ja suudab läbida kogu elutsükli. Sarnaselt tavalise prussaka ja tarakaniga on ka pruunivöödiline prussakas inimkaasleja ning Eesti õuetingimused talle eluks ei sobi. Küll aga väärib liik tähelepanu, sest võib levitada mitmesuguseid baktereid ja parasiitusside mune.

Ühiselamu elanikel ei ole muretsemiseks põhjust, sest eelmise suve lõpus avastatud uustulnukaga on tõrjefirma juba tegelenud. „Majutusasutustes on regulaarne kahjuritõrje tavapärane praktika, meie jaoks see midagi uut ei ole. Meil on lihtsalt väga hea meel, et enne tõrjet saime sel korral uue liigi leidmisega ka teadusesse panustada,“ ütles Torni Hosteli juhatuse liige Roland Aik Kask.

Pruunivöödilise prussaka leidmist Tartus kajastas ajakiri Check List märtsi algul ilmunud teadusartiklis. Tõenduseksemplarid on säilitatud Eesti Maaülikooli zooloogilises kollektsioonis.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade