See on odav, laialt saadaval ning vaieldamatult looduslik – Soome teadlased soovitavad võtta inimese uriini kasutusele põlluväetisena.

Oktoobri lõpus ilmuvas teadusajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry kirjeldavad soomlased, kuidas nad kasutasid uriini kapsaväetisena, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Kuigi see tekitab vastikustunnet, on terve inimese uriin steriilne, seal pole baktereid ega viirusi. Uriinis leidub rohkelt lämmastikku ning muid toitaineid, uriini kasutamine väetisena on teada juba ajaloost.

Tänapäeval tehakse seda siiski harva. Nüüd on uriin taas päevakorral, sest talunikud püüavad järgida mahetalupidamise põhimõtteid ning loobuda kunstväetistest.

Surendra K Pradhan ja tema kolleegid Kuopio ülikoolist kogusid eramajapidamistest uriini ning väetasid sellega kapsataimi. Seejärel võrdlesid nad uriiniga väetatud taimi nendega, mis olid saanud tavalist tööstuses toodetud väetist ning taimi, mis üldse väetist ei saanud.

Uriiniga väetatud taimed kasvasid lopsakamalt kui need, mida väetati tavalise väetisega.

Taimede toiteväärtuses ei ilmnenud mingeid erinevusi. «Inimese uriini võib kasutada kapsaväetisena, kartmata nakkust või toidule jäävat erilist lõhna,» seisab uuringu kokkuvõttes.