Vabariigi Valitsus kiitis heaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu ning saatis selle arutamiseks Riigikogusse. Eelnõuga luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia kasutamiseks ning sellega seotud tegevusteks. 

Kliimaministeerium saatis TEOSe eelnõu kooskõlastusele möödunud aasta detsembris ning kokku laekus ligi 400 ettepanekut, millest arvesse võeti ligikaudu 80 protsenti. 

„Eesti elektrisüsteem vajab tänaste põlevkivi-põhistele lahenduste kõrvale teisi juhitavaid võimsusi, milleks ühe võimalusena saab pärast 2035. aastat olla näiteks tuumajaam. See on üks võimalus tagada varustuskindlus juhuks, kui tuult või päikest parasjagu ei ole. Liigume tuumaenergia suunas samm-sammult ning loome esmalt tugevad reeglid ja järelevalve, et võtta tuumaenergia vastu vastutustundlikult ja läbimõeldult,“ sõnab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Eestis puudus seni seadus, mis reguleerib tuumaenergia kasutamist ja sellega seotud tegevuste ohutust ning järelevalvet. Õigusraamistik, eelkõige kiirgusseadus, on piisav kõigi olemasolevate tegevuste reguleerimiseks, kuid ei kata tuumajaamade rajamise ja käitamisega seotud tegevusi. Uue seadusega tuuakse Eesti õigusesse Euroopa Liidu ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusstandarditest tulenevad nõuded ning täidetakse seni kehtivas õiguses olnud lüngad. 

TEOSe kohaselt saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist sõltumatu tuumaregulaator, kes vastutab tuumaohutuse ja -julgeoleku loastamise ning järelevalve eest. Seadus seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi. Samuti sätestab seadus tuumakäitise loamenetluse etapid – alates eelhinnangust ja ehitusloast kuni katsetamise, käitamise ja jaama lammutamiseni, kus igas etapis hinnatakse põhjalikult ohutuse ja julgeoleku aspekte. 

Eelnõu kehtestab ka põhimõtte, et tuumajaama rajaja ja operaator kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu jaama operaator kogub jaama tööajal raha riigi hallatavasse fondi jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. 

Muu hulgas näeb seadus ette kohaliku kasu süsteemi, kus tuumajaama arendaja ja operaator maksab erinevates etappides, sh juba jaama ehitamise ajal, kohalikule omavalitsusele tasu, millest osa suunatakse otse jaama lähipiirkonna elanikele. 

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastuvõtmine loob õigusliku aluse riikliku tuumaregulaatori tööks, võimaldab alustada ametlikke loamenetlusi ning annab arendajatele ja riigile selge aluse edasiste investeerimisotsuste tegemiseks. Kui Riigikogu eelnõu vastu võtab, on seadus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.  

Tuumaelektrijaama rajamine on pikk protsess ning võimaliku jaama valmimine ja elektri tootmise algus jääks kõige varem 2030. aastate keskpaika. Seadus ei sea riigile ülesannet ehitada tuumajaama, vaid TEOS loob valmisoleku selle rajamiseks. 

TEOSest ja muudest energeetikateemadest räägib energeetika- ja keskkonnaminister tänasel pressibriifil kell 11 ministeeriumide ühishoones.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 20.03.2026  pressiteade