Õunu on tänavu Saaremaal rohkem ja Hiiumaal vähem, Eesti ulatuses on Lääne-, Rapla- ja Virumaal üsna kesine õunasaak, seevastu Lõuna- ja Kesk-Eestis lausa uputab.

Lauaõunte äri on meie riigis jõudmas uuele tasandile. Nüüd kasvatatakse ka Saaremaal madalakasvulisi õunapuid ja need annavad kuue aasta vältel korraliku saagi. Salme vallas Suurna külas rajas firma Maailmaviljad üks omanikke Riho Kadastik mõne aasta eest õunaaia, kus kasvab ligi kümme tuhat õunapuud. Tänavu andsid puud juba saaki. Madalalt puult on kergem õunu korjata ja kui puud on kindla aja saaki kandnud, vahetatakse need uute puude vastu välja. Õunte kasvatamine on pidev protsess, seda tehakse nüüdisaja tehnoloogia järgi ja enam pole õunapuude lõikamine nii oluline kui varem. Kunagistes majandite aiandites õunapuud veel kohati kannavad saaki, kuid head lauaõuna sealt enam ei saa.

Viimasel tosinal aastal on Eestis mahlaõunu kokku ostetud üle aasta. Tänavu ka ja kõige suurem õunavaruja on Põltsamaa Felix. Saarlased-hiidlased on ikka ka oma õunaülejäägid enamasti sinna saatnud.

Oleme Eestis juba sellega harjunud, et Poolast tuuakse meie poodidesse õunu müügile, kuid tänavu kevadel käis just õunapuude õitsemise ajal sealt külmalaine üle ja mitmed erinevad sordid ei kandnud vilja. Nüüd on Euroopa ühel suuremal õunakasvatusmaal kitsas käes ja mahlaõunu tulid nad ostma ka Eestist. Poola labori andmetel on Eestist pärit õunad mürgivabad ja nendest saab teha head kontsentraati.

Hiidlased on tublid õunavarujad

Hiiumaa mees Viktor Katšalov suutis koos abilisega septembrikuus kokku osta üle kahesaja tonni mahlaõunu. Mees ise ütleb, et kuna ta varub õunu Hiiu Autotransi furgoonautoga, tuleb tal mandril päevade viisi vastata küsimusele, kas õunad viiakse Hiiumaale.

"Olen juba öelnud, et Kõpu tuletorni juurde tegime suure veinitehase ja sinna õunad lähevadki," muigas Viktor ka ise oma veidra jutu peale. Mõistagi huvitab ka mulgi ja setu memmesid, kuhu nende õunad ikkagi viiakse. Teine asi, mis õunamüüjaid huvitab, on see, kas Põltsamaal tehakse õuntest veini. Tehakse küll, aga üsna väikeses mahus.

Kuna Põltsamaa Felix kuulub Norra kontserni, siis ettevõtte tootmisjuhi Leo Daaponi sõnul tahavad omanikud viia õunapressi Põltsamaalt mujale, sellisesse kohta, kus sellele igal aastal tööd oleks.

Seega võib õunte varumine Eestis tunduvalt väiksemamahuliseks jääda, kui just Poola kõrvale uusi turge juurde ei tule. Kaks aastat tagasi ostis Põltsamaa Felix poolteise kuuga kokku 2600 tonni mahlaõunu, sellest veerandi varusid saarlased-hiidlased.

Komposti viimiseks tuleb õuntele peale maksta

Tänavune mahlaõunte kokkuostuhind on enamasti 60 senti kilo. Mahlased õunatoojad on pensionärid, kes tahavad, et nende koduaed oleks puhas.

Pärnumaal Paikusel küsitakse õunte komposteerimise eest 56,1 senti kilost, seepärast sealkandis palju õunu kokkuostu tuuaksegi, et ühes kohas tuleb sama raha maksta, mis teises kohas peale makstakse. Puudelt maha kukkunud õunad aga kuigi kaua ei säili.

"Mis me nende õuntega ikka teeme? Puud on lookas ja noored pereliikmed enam mahla teha ei taha, sest poest on nüüd kõike saada. Oleme kärutäite viisi vedanud õunu hunnikusse, muidu ei saa aias muru niita.