Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus aitab säilitada tootlikkust ja hoida põllumajandustootjate sissetulekuid stabiilsetena, samal ajal tagades toidujulgeoleku ja ökosüsteemide kaitse Euroopas. Põllumajanduse ülemineku toetamiseks on vaja strateegilisi investeeringuid ja tugevamat juhtimist, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Euroopa põllumajandustootmine on tugeva kliimamuutuste surve all. EEA ülevaates „Building climate-resilient agriculture in Europe: an economic perspective“ analüüsitakse 51 Euroopa talutasandi juhtumiuuringut. Need näitavad, et kliimamuutustele vastupidavad põllumajanduspraktikad võivad lisaks toidujulgeoleku ja ökosüsteemide hoidmisele toetada põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust.

Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus tähendab tootmisviise, mis vähendavad haavatavust ja tundlikkust kliimaga seotud mõjutuste suhtes, säilitades samal ajal majandusliku elujõulisuse pikemas vaates. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis ühendab muutused talutasandi praktikates majanduslike ja juhtimisalaste tugimeetmetega.

Analüüsitud juhtumiuuringud hõlmavad talusid Ühendkuningriigist kuni Ukrainani. Kliimamuutustele vastupidava põllumajanduse praktikad on jaotatud nelja valdkonda: mulla- ja veemajandus, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, majandamine maastiku tasandil ning loomakasvatussüsteemide ümberkujundamine.

Juhtumiuuringute põhjal ilmneb, et oluline tegur on sõltuvuse vähendamine. Üks ülevaates esile toodud konkreetne praktika on vähendatud mullaharimine. Mulla struktuuri ja vee sidumisvõime parandamise kaudu aitab see põllumajandustootjatel paremini toime tulla põua ja tugevate vihmasadudega. Analüüsitud juhtumites vähenes diislikütuse kasutus ligikaudu 50%, tootmiskulud umbes 40% ning tööjõuvajadus umbes 25–30%, sõltuvalt olukorrast.

Järeldused 51 talumajapidamise üleminekust

Analüüs näitab, et põllumajandusettevõtted on sageli majanduslikult kõige haavatavamad just üleminekuperioodil kliimamuutustele vastupidavamate süsteemide poole. Paljud praktikad pakuvad avalikke hüvesid — näiteks maastikuelementide ja ökosüsteemiteenuste näol — kuid annavad põllumajandustootjale lühiajaliselt piiratud otsest majanduslikku kasu. See rõhutab sihipärase finants- ja poliitikatoe vajadust.

Piirkondades, kus põllumajandus on juba tugeva kliimastressi all (eriti Lõuna-Euroopas), annavad vastupidavust suurendavad meetmed kasu kohe, vähendades kahjusid ja kulusid. Teistes piirkondades võib kasu põllumajandustootjate jaoks ilmneda aga pikema aja jooksul. Sellistel juhtudel on vajalik süsteemide ümberkujundamine ja avaliku sektori kaasrahastus, et katta algsed kulud ja vähendada üleminekuga seotud riske.

Euroopa toidusüsteemide ja maapiirkondade majanduse kindlustamiseks tuleb kliimakindlust käsitleda majanduspoliitika keskse prioriteedina. Sihipäraste investeeringute, tugevama juhtimise ning kliimariskide ja kohanemismeetmete parema seire abil on võimalik liikuda kriisidele reageerimiselt ennetava vastupidavuse suurendamise suunas — stabiliseerides põllumajandustootjate sissetulekuid ja tagades põllumajanduse pikaajalise tootlikkuse.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri teade