Sügis on paljudele ilusaim aastaaeg, sest sügisel tasutakse kevadistele hoolsatele külvajatele töö eest, mis aias tehtud. Salved, aidad ja keldrid täituvad imeliste, eluks vajalike loodusandidega. Vaata ja imesta, mida kõike meie emake maa võib meile anda, nii mulla seest kui kõrgelt puu otsast! Kes teeb, see ka saab.

Sügisel väärivad kindlasti imetlemist saagi all looka vajunud õunapuud. Hinge ja südamega tunnetad headust, väärtust, mis üks maasikapeenar, õunapuu või marjapõõsas saab sulle pakkuda. Elava looduse keskel olles leiad märkamatult, et tasub tema eest hoolitseda, teda kaitsta ja hoida. Palju sellest algabki oma kodust, aiast, oma õunapuust ja lilledest.
Aedades käivad kibekiired koristuspäevad, ent üks õppepäev kulub marjaks ära

Õunapuuaedades käivad praegu kibekiired koristustööd, et saak õigeaegselt hoidlasse saaks. Seega on õige aeg pisut kiidulaulu laulda meie kodumaistele õunasortidele. Innustust saime 15. septembril Kuressaare ametikoolis Polli aiandusuuringute keskuse teadurite-sordiaretajate (K. Kask, T. Univer) korraldatud õppepäevast, kus saime uusi teadmisi madalakasvuliste õunapuude kasvatamisest ja perepuude saamisest. K. Kask tutvustas oma uusi aretisi, mida saime ka ise maitsta. Kahjuks oli osavõtjaid üle Saaremaa vaid paar tosinat. Saime kinnitust, et peame samasuguse õppepäeva tegema oma kodukandi inimestele. Juba eelmisel sügisel tegime enam-vähem sellise näituse, kevadel õppisime (õpetasime) silmastamist ja pookimist. Teades inimeste huvi aianduse vastu, kordasime tänavu näitust. Päev langes kokku just sügise algusega, isegi päike oli väljas.

Õunapuid on ju meie aedades kasvatatud mitu sajandit. Aga iga asi areneb, uued tehnoloogiad, uued sordid tulevad peale, midagi ei ole ju muutumatu, inimene nende seas. Oma kogemustest tahaks just noortele, kodu rajavatele inimestele öelda, et meil on maad, kus kasvatada (ükskõik mida), ning nii palju häid puu- ja luuviljaliste, marja-, nüüd ka viinamarjasorte, mis oma koduaias saaki andes on mitmeid kordi tervislikumad, puhtamad, odavamalt käes. Oma kodune aed on ju parim stressi maandamise koht, lastele töötahte ja kohusetunde kasvatamise koht. See laps, kes aidanud emal puud istutada, kasta, sügisel õunu korjata, ei lähe iialgi teise aeda midagi võtma.

Kiidulaul kodumaistele õunasortidele
Väljapandud rohkem kui 20 õunasorti tekitasid elevust: üks ilusam kui teine, üks suurem kui teine, üks sort maitsvam kui teine. Seda peab ise nägema ja kogema. Alustasime suvesortidest. Puudus vaid ‘Krügeri tuviõun’. Tuntud ‘Valge klaar’ oli juba oma maitse kaotanud, kuid ‘Suislepp’ oli veel oma parima maitsega – suus sulav, magus ja mahlane, hea ja ilus suveõun.

Väikeseviljaline nn salatiõun, ilus punase säraga ‘Dolgo’, oli oma säilimise lõppfaasis, juba jahuse sisuga, samuti ‘Sõstraroosa’.

Järjest tulid degusteerimisele sügissordid, mis ei ole veel saavutanud õiget tarbimisküpsust, seetõttu olid ‘Tiina’ (mage), ‘Sügisjoonik’, ‘Kuldrenett’ veel kõvavõitu viljalihaga. Maitsvamad (varasemad) olid aga ‘Sügisdessert’, vana hea ‘Seerinka’ ja hilissuvine ‘Melba’, Omapärane oli ka ‘Slava peremoštšam’, hea sügisõun.

Näituselaua lõid värviga särama just talvesordid, fantastiline oli kõike korraga imetleda. Kuna taliõunasortidel saabub tarbimisküpsus alles 2–3 kuu pärast, siis neid enam ei jõudnud proovida, pH tase oleks liiga kõrgeks läinud. Aga et need on meie oma aedadest ja proovitud, võime olla kindlad nende heas maitses ja kevadeni säilimises, muidugi heade hoiutingimuste korral.

Olgu nimetatud parimad: ‘Meelis’ – ilusa kujuga, roosakas-punane, mahlane, väga saagirikas, säilib märtsikuuni. Heamaitselised: ‘Talvenauding’, ‘Cortland’, ‘Krameri tuviõun’, ‘Põltsamaa taliõun’, ‘Paide taliõun’ – ilusa välimusega, tugevalt värvunud, igaüks oma võrratu maitsega. Värvivaesem on vaid ‘Sidrunkollane taliõun’. See säilib märtsi-aprillikuuni. Hea maitse poolest on tuntud veel ‘Tellisaare’, ‘Liivi sibulõun’, ‘Spartan’ (eriti tumepunase värvusega), praegu kivikõva kauasäiliv ‘Karksi renett’. Kodumaiste õunasortide kasvatamisega saame luua tõelise “õunakonveieri” juulist juunini, ja seda kõike oma aiast. Tasub mõelda.

Tunnustamata ei saa jätta ka hea köögiõunana tuntud ‘Antonovkat”. Olen oma noorema õunaaia pookinud just ‘Antonovka” seemikutele.

Maalapi omanik, mõtle oma õunaaia rajamisele!

Kirjutan selleks, et ehk mõni töökas uue kodu rajaja, maalapi omanik, hakkab mõtlema oma õuna-marjaaia rajamisele. Suured muruplatsid on Inglismaa kultuurist ja ajutine moeasi. Mis sa tühja maad uhad, kus midagi peale niitmise ja rohelise vaatevälja ei saa. Poest on ju kõike saada, aga ise tehtud, kaunikene, kaua tehtud õunapuu – see on looming. Oma tarbeks piisab juba mõnest nn perepuust, kus ühe puu võrasse saab panna nii palju erinevaid sorte, kui on võrseid, millele pookida. Soovitus: suvi- ja sügissordid ühele puule, talvesordid teisele. Valmimisajad on ju erinevad.

Meie üritusest osavõtjatele sai paljundada Polli aiandusuuringute keskuse “Taimekaitsetööd puuviljaaias”, mis annab hea ülevaate hädavajalikest peitsimisaegadest ja kasutatavatest preparaatidest. Kvaliteetset õuna peab ikka kolm korda pritsima, aga 6–7 korda on liig mis liig. Siit järeldus – oma aias on kõik mitu korda puhtam, tervislikum. Jutt 100%-liselt mahedast on ülepaisutatud moejutt neile, kes ei tunne bioloogiat ja looduse hinge.

Tolmeldaja putukas ei tee vahet, kas õied on pritsitud või mitte, eriti mesilased, kelle lennuraadius on mitme kilomeetri ulatuses. Õunasortide tutvustamise-maitsmise kõrval tutvustas Jaak Maasik oma head abilist aias, Fiskarsi pikendatava varrega oksalõikajat, millele võib otsa panna kas oksasae või õunakorjaja. Vajalik eriti praegu levinud kõrgekasvuliste õunapuude lõikamisel.

Arvan, et mina ja minu abiline Jaak suutsime oma aedades kasvavate sortide tutvustamise-näitamisega tõestada, et meie aedades võib kasvatada-saada väga ilusaid, maitsvaid ja kauasäilivaid õunu.

Tänan kõiki päevast osavõtjaid – õunatoojaid ja -maitsjaid.

Eelistame eestimaist!

Head reklaami õuntele teeb Janne Nurmik oma artikliga “Söö üks õun päevas ja sa ei vaja arstiabi”. Sulatõsi, ning kui sööd kaks ja rohkem, ole kindel, et tervis läheb järjest paremaks.
Ilusat saagirikast sügist aiapidajatele!