Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et E-Piima pankroti järel on kõige pakilisem küsimus tootjatele maksmata jäänud piimaraha.

Osal tootjatel on raha saamata juba eelmisest aastast ning selle aasta alguses on võlgu lisandunud. Mitme ettevõtte jaoks ei ole tegu üksiku arvega, vaid veninud makseprobleemiga, mis seab surve alla nende igapäevase tegevuse.

„Võlgnevusi esmatootjatele ei tohi jätta pankrotimenetluse kõrvaliseks küsimuseks. Maksmata piimaraha tähendab tehtud tööd, mille eest ei ole tasutud,” ütles Terras.

Terrase sõnul ei puuduta E-Piima pankrot ainult üht ettevõtet. Eestis toodetakse piima rohkem, kui siseturg suudab tarbida, ning seetõttu sõltub sektori käekäik sellest, kas piim töödeldakse siin ja müüakse välisturgudel suurema lisandväärtusega toodetena. 

„Paide tehase tähtsus seisneb selles, et Eesti piimast valmib siin suurema väärtusega toodang. Kui kaob töötlemine ja eksport, kaob ka osa tulust, mis peab jõudma tagasi Eesti tootmisse,” ütles Terras. Minister rõhutas, et pankrot ei tähenda veel tootmise lõppu. Töötav tehas hoiab alles turud, lepingud ja töökohad ning jätab võimaluse, et tegevus saab jätkuda. Seisev tehas kaotab kiiresti väärtuse.

„Riik ei lähe kandma eraettevõtte äririski. Riigi ülesanne on hoida Eestis alles piima tootmise ja töötlemise võimekus ja otsida võimalusi, kuidas olla abiks tootjatele, kellele kuuluv raha on jäänud saamata. Eesti strateegiline huvi on, et siin toodetud piim töödeldaks siin ning müüdaks nii, et sellest tekkiv väärtus jõuaks tagasi Eesti tootmisse,” ütles Terras.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade, 12.03.2026