Pollis asuva Seedri puukooli juht Elmar Zimmer kardab, et varsti jõuab Eestisse üliohtlik viljapuu bakterpõletik, mis on juba levinud Leedus ja Lätis.

Bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega: õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda ning koorealune puit on punakas.

Põletikku levitavad rändlinnud

«Viljapuu bakterpõletik võib esineda seemneviljalistel, näiteks õuna- ja pirnipuudel, pihlakatel ja tuhkpuudel,» selgitas taimetoodangu inspektsiooni Viljandi büroo peainspektor Helve Henning.

Bakterpõletik kandub edasi taimede, eriti paljundusmaterjaliga, samuti taimeosade ja õietolmuga, mistõttu ei tohiks nakatunud piirkonnast välja viia istikuid ega mesilasperesid. Samuti peetakse võimalikuks, et haigust levitavad puuviljadest toituvad rändlinnud. Kohapeal aitavad põletiku levikule kaasa taimemahlu imevad putukad ja mesilased.

Bakterpõletik on viimastel aastatel jõudsalt levinud, sest suved on olnud niisked ja soojad. Haiguse avastamise järel kehtestatakse erirežiim ning haigestunud ja nende ümbruses kasvavad saastumiskahtlusega puud tuleb välja juurida ja põletada.

Elmar Zimmer on veendunud, et suurimaks nakatumisohuks ja haiguskollete kujunemise kohaks saaksid Eestis vanad hooldamata viljapuuaiad.

«Lätis ja Leedus avastati esimesed haiguskolded just sellistest aedadest. Niisugused aiad tuleks riigi abiga hävitada, sest saaki need niikuinii ei anna,» tõdes ta. «Sinna pääsevad bakteri levitajad kergemini ligi. Hooldatud aedades tehakse ju regulaarselt haiguste ja kahjurite tõrjet.»

Zimmer rääkis, et Leedus, kus nakkus hakkas levima paar aastat tagasi, hävitati terve puukool, mille lähedusest haigust oli leitud.

«Kõik istikud maksti omanikule kinni üksikmüügi hinna järgi, et tal ei tekiks mõtet nakatanud istikuid maha müüa,» kõneles Zimmer. «Järgmisel aastal andis riik omanikule veel stardituge.»

Raisku läinud aiad tuleb hävitada

Mitmel pool Lätis on haigust leitud viimase aasta jooksul. «Paraku ei ole seal riik kasvatajatele vastu tulnud ja puud on lihtsalt hävitatud,» nentis aednik. «Nüüd käivad hävitatud istanduste omanikud riigiga kohut.»

Zimmer rõhutas, et Eestis võiks juba hakata mõtlema sellele, mida hädaolukorras ette võtta. Praegu ta Lätist ja Leedust istikuid osta ei soovita. «Nii võib juhuslikult haiguse Eestisse tuua.»

HAIGUS (Taimetoodangu Inspektsiooni andmeil)

• Haigus pärineb Põhja-Ameerikast, Euroopas leiti seda esimest korda 1957. aastal Inglismaal, 1980. aastatel levis see Vahemeremaadesse ja möödunud kümnendil Kesk-Euroopasse. Seda on leitud Lõuna-Rootsist, Norrast, Poolast, Taanist, Hollandist, Saksamaalt, Leedust ja Lätist.

• Eesti on tunnistatud Euroopa Liidus kaitstavaks piirkonnaks, kuhu võib istikuid tuua vaid samasugustest haigusvabadest piirkondadest. Bakterpõletikku pole 13 Euroopa riigis.