Vastavalt täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatele võib reostuse vähendamine kooskõlas Euroopa Liidu nullsaaste tegevuskavaga parandada vaimset tervist. Väljaanne käsitleb õhu-, müra- ja keemilise reostuse seoseid vaimse tervise probleemidega ning võimalusi tegutsemiseks – sealhulgas looduspõhiste lahenduste positiivset mõju vaimsele heaolule.

EEA ülevaade „Pollution and mental health: current scientific evidence“ näitab, et teadusuuringutes ilmneb märkimisväärne seos saaste ning vaimse tervise probleemide vahel, kuigi selge põhjusliku seose kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Vaimse tervise häired tulenevad paljudest teguritest (geneetika; sotsiaalsed, majanduslikud ja psühholoogilised tegurid; elustiil jne), millest osa pole veel täielikult mõistetud.

Viimase 25 aasta jooksul on Euroopas märkimisväärselt suurenenud vaimse tervise häirete levimus ja esinemissagedus. 2023. aastal moodustasid vaimse tervise häired Euroopa Liidus haiguskoormuselt kuuenda suurima rühma ning olid kaheksas kõige sagedasem surmapõhjus.

Ülevaates toodud näited saastatuse ja vaimse tervise probleemide seostest:

Õhusaaste:

• välisõhu saaste kriitilistes aju arenguetappides – näiteks looteeas, lapsepõlves ja varases noorukieas – on seotud aju struktuursete ja funktsionaalsete muutustega;
• pikaajaline kokkupuude halva õhukvaliteediga (peamiselt PM2.5 ja NO2) on seotud suurema depressiooni levimuse või uute juhtude riskiga;
• lühiajalised saastetipud on seotud skisofreenia sümptomite ägenemisega.

Keskkonnamüra:

• maanteeliikluse müra suurenemine on seotud väikese, kuid mõõdetava depressiooniriski (3%) ja ärevusriski (2%) kasvuga;
• kokkupuude keskkonnamüraga on seotud laste käitumisprobleemide suurema levimusega, mis omakorda mõjutab nende vaimset heaolu;
• iga 10 dB suurune raudteemüra kasv on seotud enesetappude arvu 2,2% suurenemisega;
• metaanalüüs leidis, et iga 10 dB Lden suurenemine lennukimüras tõstab depressiooniriski 12%.

Kemikaalid:

• sünnieelne või lapsepõlves toimuv kokkupuude pliiga (Pb) on seotud nii depressiooni kui ka skisofreeniaga;
• passiivse suitsetamisega kokkupuude on järjekindlalt seotud depressiooni ja skisofreeniaga, eriti haavatavates rühmades nagu lapsed ja rasedad;
• uuringud on leidnud seose sünnieelse BPA-ga kokkupuute ning lapsepõlves esineva depressiooni ja ärevuse vahel.

Võimalused tegutsemiseks

Kuigi põhjusliku seose täpsustamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, toetavad olemasolevad tõendid Euroopa Liidu õigusaktide täielikku rakendamist ja saastega kokkupuute edasist vähendamist.

Tulemused kinnitavad nn „One Health“ lähenemisviisi asjakohasust, mis tunnustab inimeste, loomade ja keskkonna tervise omavahelist seotust. See ei tähenda üksnes saaste vähendamist. Looduspõhiseid lahendusi saab kasutada vaimse tervise, kehalise aktiivsuse ja sotsiaalse sidususe edendamiseks, pakkudes ligipääsu rohelistele ja sinistele aladele (tegevused veekogudel või nende ümbruses). Viimastel aastakümnetel on välja töötatud looduspõhiseid teraapilisi lähenemisi – näiteks aiandus, rohetreening ja metsakümblus, millel on tõendatud positiivne mõju vaimsele tervisele.

Euroopa Liidu nullsaaste tegevuskava eesmärkide täitmine – reostuse vähendamine ja loodusele ligipääsu parandamine – võib aidata parandada miljonite eurooplaste vaimset heaolu.

Seotud sisu: Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele Euroopas; Õhusaaste mõju vaimsele tervisele.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 03.03.2026 pressiteade