Laelatu puisniidul niitmine. Foto: Kalle Kõllamaa
Keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et eelmise, 2025. aasta järelevalve näitab, et enamus inimestest on seadusekuulekad ja mõistavad, et rikkumata loodus on investeering nii praegustele kui tulevastele põlvedele. „Tegeleda tuleb nendega, kes loodavad seaduserikkumiste läbi saada suuremat konkurentsieelist. Näiteks möödunud aastat jäid keskkonnakasutuse järelevalve poole pealt iseloomustama nii põlevkivitööstuse kui prügilate sage nõuetele vastavuse kontroll - sinna läks sadu tunde inspektorite tööaega, kuid sellel tööl on ka tuntav mõju keskkonnariskide vähenemisel,“ rääkis Avarsalu.
Avarsalu lisas, et eluslooduse poole pealt jäid järelevalvetegevusi ilmestama kontrollid ehituskeeluvööndis ja kaitsealadel ehitamise üle, samuti metsaraiete kontroll, mis keskkonnakahjude osas on jäänud viimaste aastate lõikes sarnaseks. „Rõõm on tõdeda, et pesitsusrahu järelevalve osas nõustus Riigikohus meie senise kontrollide praktikaga. Kindlasti jätkub ka jahijärelevalve - salaküttidel tasub arvestada, et mis toimub metsas, see sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaameti uurijateni. Looduskaitsesse saab panustada iga inimene – looduses võimalikku rikkumist nähes palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247,“ selgitas peadirektori asetäitja.
Keskkonnaametis töötab hetkel 110 inspektorit. 2025. aastal tegid Keskkonnaameti inspektorid Eestis üle 21 000 kontrolli. Keskkonnaameti inspektorid alustasid möödunud aastal 811 väärteomenetlust ja 395 haldusmenetlust. Samuti eemaldati 388 selguseta kuuluvusega püügivahendit. Väärteotrahve määrati 617 juhtumil kokku summas 1 333 530 eurot. Alustatud kriminaalasju oli 2025. aastal kaksteist: üks võltsitud dokumendi esitamise osas, kaks ebaseadusliku raie osas, kolm kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise osas, neli ebaseadusliku jahitegevuse või kalapüügi osas ja kaks riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise osas.
2025. aastal laekus keskkonnatasusid riigi või kohalike omavalitsuste eelarvesse kokku 89 750 546 euro eest, tasude kontrollil esitasime omalt poolt veel täiendavaid keskkonnatasu nõudeid 1 944 499 euro eest.
Koondtabelit möödunud aasta järelevalve tulemustest saab vaadata Keskkonnaameti kodulehe järelevalve rubriigist.
Allikas: Keskkonnaameti 02.03.2026 pressiteade
