18-19. veebruarini Pariisis toimuval Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kõrgetasemelise kohtumise esimesel päeval rõhutas energeetika- ja keskkonnaminister, et energiajulgeolek on lahutamatu osa riigikaitsest.
Eesti fookuses oli erinevatel kahepoolsetel kohtumistel nii Rootsi, Balti riikide kui Soomega kriitilise taristu füüsiline ja küberkaitse, koostöö Ukrainaga ning Euroopa varustuskindluse tagamine kriitiliste maavarade väärindamisega.
"Eesti peab õppima Ukraina kogemusest, sest Venemaa ründab teadlikult tsiviiltaristut. Me ei tohi aktsepteerida olukorda, kus meie elektrisüsteemid on sama haavatavad kui viis aastat tagasi. Investeerimine seireseadmetesse, küberkaitsesse ja kiiremasse remondivõimekusse ei ole valikuvõimalus, vaid vältimatu riskijuhtimine, mis hoiab ära pikaajalised elektrikatkestused ja hinnatõusud,“ sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kohtumise esimesel päeval.
Ukraina kogemus näitab, et tuleviku energiasüsteem peab ette nägema nii taastuvenergia hajutamist ja salvestust kui juhitavaid võimsusi, mis muudavad süsteemi rünnakutele vastupidavamaks.
Eesti arendab strateegilisi projekte, et tagada taskukohane ja kindel energia. Jätkuvad investeeringud piiriülestesse ühendustesse, mis eeldavad ühist kaitset ja kübernõudeid partneritega. Ettevalmistamisel on tuumenergia seadusandlus, mis peaks jõustuma 2027. aastal. Riik töötab välja ka uut käendusmeedet suurprojektidele, et maandada riske seal, kus erasektor üksi ei suuda, tagades pikaajalise kindlustunde investoritele.
Kohtumise teisel päeval esindas energeetika- ja keskkonnaministrit kohtumistel Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk. Kohtumistel tuli arutlusele Eesti kui kriitiliste maavarade sõlmpunkt, kus Eesti positsioneerib end Euroopa puhta tehnoloogia tarneahelas olulise töötlejana. Sillamäe haruldaste muldmetallide tehas ja 2025. aasta septembris avatud Euroopa suurim magnetitehas Narvas on konkreetsed näited, kuidas Eesti tugevdab Euroopa sõltumatust.
"Investeeringud peavad liikuma kiiremini ja turvalisemalt varadesse, mis tagavad süsteemi töökindluse. See tähendab selgeid turureegleid, kiiremaid lubade andmise protsesse ja piiriülest koostööd mõttekaaslastega,“ rõhutas kantsler IEA plenaaristungil.
Lisaks ministrile osalesid kohtumisel ka energeetikaosakonna rahvusvaheliste suhete nõunik Maria Johanna Kaskor, ministri nõunik Einari Kisel ning Eesti alaline esindaja OECD juures Jüri Seilenthal.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
