Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas seaduseelnõu, millega muudetakse koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamine üle Eesti kohustuslikuks ning ühtlasi luuakse riiklik lemmikloomaregister. Eesmärk on kiirendada varjupaika sattunud loomade pidajate tuvastamist, parandades nii loomade heaolu ja vähendades hulkuvate loomade pidamisega seotud kulutusi. Seadusemuudatused jõustuvad plaani kohaselt koos uue lemmikloomaregistri valmimisega tuleva aasta juunis.

Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud kohalike omavalitsuste andmekogude vahel ning osas omavalitsustest puudub elektrooniline arvestus sootuks. Selle tagajärjena on loomapidaja leidmine keeruline ja aeganõudev, loomad viibivad varjupaikades kauem ning seetõttu suureneb finantskoormus nii omavalitsustele kui ka varjupaikadele. Halb jälgitavus soodustab ka ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ning pettuseid.

Kiibistamine ja registreerimine tehakse kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kuna neid loomaliike peetakse lemmikloomana kõige rohkem. Teiste liikide registreerimine jääb vabatahtlikuks.

Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase sõnul annab üleriigiline lemmikloomaregister parema ülevaate lemmikloomade tegelikust arvust. Tänu sellele saab riik tõhusamalt planeerida veterinaarteenuseid ning ennetada ohtlike haiguste, nagu marutaud, levikut.

„Lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine vähendab omaniku südamevalu, kui ta lemmikloom läheb kaduma,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõunik Kadri Kabel. „Tänu registreeritud kiibile on võimalik loomapidaja tuvastada juba looma leidmisel. Nii ei pea lemmik tingimata varjupaika sattumagi, vaid jõuab kiiresti koju tagasi. Loomapidajale hoiab see ühtlasi kokku raha, sest looma varjupaigas pidamise kulud peab tasuma tema pidaja.“

„Üleriigiline register aitab loomal koju tagasi jõuda sõltumata sellest, millisest Eesti otsast ta leiti. Looma sattumisel teise omavalitsusse ei pruugi loomapidaja osata teda sealt otsida. Tänu riiklikule registrile leitakse aga loomapidaja hõlpsasti üles,“ lisas Kabel.

Mida peab loomapidaja tegema?

Juhul kui Su lemmikloom on juba kiibistatud

• Veendu, et Su lemmikloom on ka tegelikult mõnes praeguses registris kirjas, näiteks llr.ee või lemmikloomaregister.ee. Praegustest registritest kantakse andmed uude registrisse üle tasuta.

Juhul kui Su lemmikloom on veel kiibistamata

• Mine loomaarsti juurde.
• Loomaarst paigaldab loomale mikrokiibi ning kannab looma ja Sinu kui loomapidaja andmed registrisse.
• Tasud visiiditasu, mis sõltub külastatavast loomakliinikust, kiibi paigaldamise ja registreerimise tasu (u 20–35 eurot) ning alates 2027. aasta juunist riigilõivu registrikande eest. Riigilõiv on 12 eurot ning see tuleb tasuda looma esmase registreerimise või loomapidaja vahetumise korral.

Tasub teada

• Soovitame kiibi paigaldamise ühildada mõne muu vajaliku tegevusega, nagu näiteks vaktsineerimise või tervisekontrolliga. Nii ei pea Sa maksma visiiditasu vaid kiibistamise eest.
• Uuri, kas ja millal on Sinu kohalikus omavalitsuses käimas lemmikloomade kiibistamise kampaania. Kampaania korras võib kiibistamine olla loomapidajale tasuta.
• Juhul kui Sinu telefoninumber või e-posti aadress muutub, siis uuenda lemmikloomaregistris oma kontaktandmed. Vastasel juhul ei ole looma leidmisel võimalik Sinuga ühendust saada. Kontaktandmete uuendamine on tasuta.
• Juhul kui annad pärast muudatuste jõustumist looma sõbrale hoida või reisi ajaks näiteks koertehotelli, siis ei pea Sa registris loomapidajat vahetama. Registris muudetakse andmeid vaid siis, kui looma omanik vahetub püsivalt.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.02.2026 pressiteade