Tõstamaa vallas Kavaru rannapealsel esimest aastat kõrvitsat müügiks kasvatanud Aadu talu peremehe Udo Ranna sõnutsi on saak kevadisele põuale vaatamata üsna kena.

Neid jõmakaid, mis rammumehegi võhmale võtaksid, kasvatas Aadu põllumaa ridamisi üles. Kõrvitsahunnikust ühe kopsakama kaalule veeretanud, teatas peremees, et see näitab 42 kilo, kuid olnud küllaga suuremaidki.

Leping sajale tonnile

Kõrvitsat kasvatab Ranna pere Põltsamaa Felixile ja nagu lepingus kirjas, võtab ostja heal meelel vastu kõik, mis läbimõõdult suuremad kui 30 sentimeetrit.

Rand ütles, et pere toidulauale on ta kõrvitsat kasvatanud kogu elu, müügiks sai ta hoogu Audru meestelt, kes mullu katseks kasvatasid ja sügisel väärt saagi kogusid.

Aadu talu lepingus Felixiga on kirjas 100 tonni, sellest 62 tonni on täidetud ja ülejäänu täitmisel võib peremees hätta jääda. Nagu ta põhjendas, tegi kevadine põud pahandust omajagu. “Kasvuhoones ettekasvatatud taimed olid ilusad, kuid just siis, kui need põllule said, tuli kuiv peale,” selgitas Rand. “Kuigi sai kohe kastma hakata, oli närbumine siiski märgatav.”

Kõrvitsa all oli Aadul tänavu ligi kaks hektarit ja nagu peremees kinnitas, polnud istutamise ja harimisega miskit häda, sest vajalikud masinad sai ta Soomest tuttavalt kingiks.

“Soome osapool usaldas kõrvitsa kasvatamise Felixile ja sestap likvideeris sealne talumees oma kasvatuse ning loovutas nii seemne kui masinad meile,” pajatas Rand. “Mis lust nüüd taimed masinaga istutada ja vaovahed umbrohust puhastada, hiljem lämmatavad taimed maltsa juba ise.”

Tõsi, peenralt tuleb umbrohi käsitsi noppida, kuid see on peremehe kinnitust mööda tühine, võrreldes kurgi korjamisega. “Kurk vajab ju iga päev noppimist ja siis kuluksid küll abilised ära, kuid kohapealt võtta pole kedagi,” tõdes ta.

Rand ütles, et kui lootus täitub ja talu kõrvitsakilost krooni kasumit saab, jääb ta aastaga rahule. “Muidugi oleks kasum kopsakam, kui ei peaks veokit rentima, millega kõrvits siit Põltsamaale vedada,” arutles mees. Teine kitsaskoht on ta sõnutsi konteinerid, mis tuleb endal hankida.

Audru mehedki rahul

Kõima maadel kümme aastat tagasi köögiviljakasvatusele aluse pannud Siim Suursild, Audru vallavalitsuse praegune majandusnõunik, ja Priit Annus, kes valla keskkonna- ja maanõuniku ametis, istutasid kartuli- ja kurgivälja kõrvale mullu hektari kõrvitsat. Et katse õnnestus, usaldasid nad tänavu kõrvitsa kasvupinda 2,5 hektarini avardada.

Nagu Annus kinnitas, ei petnud seegi aasta kõrvits nende lootusi.

“Kõrvits andis kenasti välja, kurgiga me rahul ei ole,” märkis Annus. “Kuiv oli ja meie häda on selles, et oja, kust kastmisvee ammutame, kipub põuaga kuivama.”

Ainuke kehv asi kõrvitsa- ja kurgikasvatuse juures on Annuse sõnutsi see, et konteinereid pole saada ja vedu on kallis.

Audru meestelgi on nimelt leping Põltsamaa Felixiga ja kui ostuhind lepingus neid rahuldab, siis halb on see, et tootmiskuludest järelejäänust ehk kasumist suurem osa tuleb transpordifirma arvele kanda.