Sõbrapäevaretk Olev Abneriga Keila kihelkonna jugadele ja parkidesse, Harkujärve kirikusse ja Laulasmaale Arvo Pärdi keskusesse Arvo Pärdi ja Urmas Sisaski loomingut kuulama
Laupäeval, 14.veebruaril 2026
On ilus talvepäev, kus vaid hommikupoolikul võib tulla veidi lund. Teeme retke koos dendroloog Olev Abneriga Keila kihelkonna kaunitesse mõisaparkidesse Murastes, Väänas ja Keila-Joal. Jalutame ja naudime parkide talvist ilu Murastes, Väänas ja Keila-Joal. Päeva alustame Harkujärve pargi vaatamisega ja vaatame ka Harkujärve kirikut. Aino Järvesoo toetusel ehitatud kirikut tutvustab meile õpetaja Avo Üprus.
Keila kihelkonnas on olnud 38 mõisat. Rüütlimõisaid (peamõisaid) oli 22, kirikumõisaid 1, poolmõisaid 4 ja linnamõisaid 1. Peamõisate juurde kuulus 10 karjamõisat.
Pea-, kiriku ja linnamõisate juures on olnud pargid, millest osa on praegugi maastikul alles ja külastamist väärt. Talvises olekus avanevad parkides suvel puude ja põõsaste taga varjatud maastikuvormid, avanevad vaated ja tulevad esile igihaljad puud.
Mõisate peahooneid on aegade jooksul ümber kujundatud, ajuti ka nende asukohti muudetud, samuti on parke stiilide vahetudes ümber kujundatud.
Muraste mõis pärineb Rootsi ajast, kuid praegune peahoone ehitati 19. sajandi keskel neorenessans- stiilis. Park oli hoone lähistel korrapärane, kaugemal vabakujuline. Park asub põhiosas peahoone taga. Varem on pargis tähtsal kohal olnud tiikide süsteem.
Keskajast pärit Meremõisa omanikuks sai 1830. aastal Aleksander von Benckendorff, kes liitis Meremõisale teistegi mõisate maid ning lasi ehitada Keila jõe kaldale joa lähedale neogooti-lossi, mille järgi mõisat hakati hüüdma Keila-Joa mõisaks (Schloß Fall). Piki jõe orgu rajati park, milles pargilagendikud vaheldusid puude saludega ning kus jalutusrajad suundusid orust küngastele. Mitu kasvuhoonet tagasid lossirahvale nii aastaringse roheluse kui söögi lauale.
Üks vanimaid mõisu kogu Harjumaal on Vääna mõis, mis kuulus keskajal Padise kloostrile, kuid hiljem muutus rüütlimõisaks. Vääna mõisa uus peahoone ehitati 18. sajandi lõpus Otto Magnus von Stackelbergi ajal (hilis)baroki stiilis. Pargis olevate korrapäraste nelinurkselt paiknevate tiikide telgede suhtes on peahoone nihkes, mis viitab tiikide varasemale päritolule. Tiikide vahel paikneb korrapärane pargiosa, nn. pimeaed, milliseid kohtab tänapäeval parkides väga harva. Pärast talude vabaks ostmist tekkisid rikkamate talude juurde viljapuuaiad, alleed ja pargidki.
Tallinna lähistel oli üks kenamaid taluparke hobusekasvataja ja -aretaja Jaan Venteri (1868 - 1959) talu juures Harkujärvel. Järve talu ostis Jaan Venter juba enne Esimese maailmasõda. Aretustööga sai aga alles tegeleda vabariigi perioodil. Põhiline aretussuund olid traavlid. J. Venteri hobusekasvanduse baasil loodi 1945 traavlite kasvatusega tegelev Harku-Järve sovhoos, mis 1955. aastal muudeti aiandussovhoosiks ning hobusekasvatus likvideeriti. Juba enne hobusekasvatuse loomist kasvas pargialal vanu tammesid ja sangleppi. Nii talu kui aiandussovhoosi ajastul täiendati parki juurdeistutustega. Pargi lähedal on Harkujärve kirik, mis ehitati 1992–1994 Aino Järvesoo eestvõtmisel.
Retkel vaatame ka talveilus Keila juga ja Vahiküla joastikku Vääna jõel.
Päev lõpeb kontserdiga Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses.
Kontsert Miserere.
Esineb
St Olavs KammarEnsemble (Rootsi)
Dirigent Nicklas Strandberg
Kavas
Gregorio Allegri
– Miserere Mei
Arvo Pärt
– Christ is the morningstar
Edward Elgar
– Lux Aeterna
Giovanni Pierluigi da Palestrina
– Sicut Cervus
Arvo Pärt
– The Deer’s Cry
Giovanni Pierluigi da Palestrina
–Ave Maria
Arvo Pärt
– Bogoróditse Djévo
John Tavener
– Mother of God
Giovanni Pierluigi da Palestrina
– Salve Regina
Urmas Sisask
– Benedicamus
James MacMillan
– Miserere Mei
Keskuses on avatud kohvik.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00.
Tagasi Tallinnas kell 18.30.
Sõidu hind 35 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Allikas: Looduse Omnibussi 12.02.2026 teade
