Jaanuari alguses said sajad loomapidajad kirja Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA), et nende loomad on valitud 2026. aasta loomataudide seireprogrammi. Paljudel tekkis sellise teate peale kohe küsimus – miks just mina ja mida see minu jaoks tähendab?

Loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on seireprogrammides osalemine loomapidajale oma olemuselt kindlustus. See annab tõenduse, et loomad on terved ning annab võimaluse müüa loomi ja loomseid saadusi ilma piiranguteta, kaitstes seejuures ka inimese tervist, kelle toidulauale loomadelt pärinev liha või piim lõpuks jõuavad. Kindlustuseks on see ka neile, kes seekord uuringutes ei osale, sest tulemuste põhjal antakse hinnang Eesti loomade ja nende saaduste staatusele tervikuna.

Miks loomataude üldse seiratakse?

Loomataudide seire eesmärk on kinnitada loomataudide puudumist või siis avastada ohtlikud haigused võimalikult vara – enne, kui need jõuavad laiemalt levida. Mida varasemalt loomataud avastatakse, seda lihtsam on see kontrolli alla saada.

Eestis jälgitakse nii kodu- kui ka metsloomade tervist. Seiratakse haigusi, mis võivad põhjustada suuri majanduslikke kahjusid või ohustada ka inimest. Viimastel aastatel on Eestit mõjutanud näiteks sigade Aafrika katk ja lindude gripp – need on näited sellest, kui kiiresti ja milliste tagajärgedega võib üks haigus levida, mõjutades kogu sektorit.

Eesti tugevus on hea taudistaatus

Eesti on mitmete ohtlike loomataudide suhtes ametlikult taudivaba. See kehtib näiteks marutaudi, veiste tuberkuloosi ning veiste, lammaste ja kitsede brutselloosi kohta. Need haigused on ohtlikud ka inimesele, seega tähendab taudivaba staatus turvalisemat toitu ja väiksemat terviseriski kõigile.

Liiguvad inimesed ja liiguvad loomad ning nendega koos ka võimalikud haigustekitajad, mis tähendab, et tervise staatus pole midagi iseenesest püsivat. Seetõttu tuleb loomade tervist regulaarselt kontrollida. Põhimõte on lihtne: kui kasvõi üks kari jääb kontrollimata, ei saa olla kindel kogu riigi taudivabaduses.

Kuidas farmid seiresse valitakse?

Seiresse sattumine ei tähenda, et farmis oleks midagi valesti. Vastupidi – enamasti valitakse uuringutesse nende loomapidajate loomad, keda pole mõnda aega kontrollitud.

• veisekarjad uuritakse üldjuhul iga nelja aasta järel
• lamba- ja kitsekarjad iga 2–3 aasta tagant
• kõik koduseafarmid on seires igal aastal

Nii jõuab kontroll ringiga kõigi loomapidajate majapidamisteni.

Kes uuringuid teeb ja mis see maksab?

Uuringuid viivad läbi PTA poolt volitatud veterinaararstid. Loomapidajale on proovide võtmine ja laboriuuringud tasuta – need kaetakse riigi poolt. Analüüsid tehakse ametlikes laborites, kus kasutatakse kontrollitud ja usaldusväärseid meetodeid.

Loomapidaja ülesanne on tagada, et loomad oleksid uuringu ajal volitatud veterinaararstile kättesaadavad ja ohutult fikseeritud. Samuti tuleb tasuda veterinaararsti sõidukulu, nagu seadus ette näeb.

Mida loomapidaja sellest võidab?

Kõige olulisem kasu on kindlustunne. Seires osalemine tõendab, et sinu loomad on terved ja farm vastab nõuetele. See tähendab, et:

• loomade ja loomsete saadustega saab kaubelda ilma lisapiiranguteta
• ekspordivõimalused püsivad avatuna
• riskid suurteks kahjudeks on maandatud

Lõppkokkuvõttes on loomataudide seire loomapidaja ja PTA ühine pingutus – et Eesti loomakasvatus püsiks tugev, usaldusväärne ja toimiv ka keerulistel aegadel.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 6.02.2026 pressiteade