Ülekuumenenud ja valmistumata: Euroopa inimeste seas läbiviidud küsitluse tulemused näitavad nende muret kliimamuutustega kohanemisvõime pärast

Eurooplased on täna avaldatud kogu Euroopat hõlmava küsitluse tulemuste kohaselt väga mures ekstreemse kuumuse ja teiste kliimamuutuste mõjude, näiteks metsapõlengute pärast. Samuti selgus küsitlusest, et paljud kodanikud ei ole oma kodudes piisavalt valmis toime tulema kuumalainete sagenemise ja tugevnemisega, üleujutuste või veepuudusega.

Küsitluse tulemusi analüüsiti raportis „Ülekuumemenud ja valmistumata“, mille avaldasid EEA (European Environment Agency) ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parendamise Sihtasutus (Eurofound). Raport põhineb Eurofoundi eelmisel aastal läbi viidud veebiküsitlusel, milles osales üle 27 000 vastaja 27 Euroopa riigist ja kajastab inimeste kogemusi kliimamõjudega, nende muret tuleviku pärast ning vastupanuvõime meetmeid, mida nad on oma kodudes rakendanud või mille olemasolust nad oma elukohas teadlikud on.

EEA (European Environment Agency) tegevdirektor  Leena Ylä-Mononen: „Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et Euroopa ühiskonna heaolu ja jõukuse tagamine kiiresti muutuva kliima tingimustes eeldab laiapõhjalist meetmete rakendamist, mis aitavad kliimamõjusid ennetada ja nendeks valmistuda. See tähendab ka vajadust suurendada majapidamiste valmisolekut kliimamõjudega toime tulla ning tagada, et sellel tasandil rakendatavad meetmed oleksid taskukohased ja sotsiaalselt õiglased, nii et keegi ei jääks kõrvale.“

Eurofoundi tegevdirektor Ivailo Kalfin: „Kliimamuutused mõjutavad nelja viiendikku ELi kodanikest, kuid vaid veerandil neist on olemas sobivad vahendid, et nende mõjudega toime tulla. Poliitikakujundajatele ja teadlastele pakuvad need 27 000 vastaja andmetel põhinevad tulemused kogu Euroopast olulist vaatenurka sellele, kuidas kliimaks valmisolek kogukonniti erineb — ning kus on sekkumine kõige enam vajalik.“

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „See, et meil siin praegu varbad külmast valutavad, ei tähenda, et kliimamuutused aset ei leia. Mõnes teises maailma nurgas on plusskraade ja sellega kaasnevat hetkel kaugelt rohkem kui oodatud ning arvud näitavad jätkuvat kliima muutumist. Talvemoodi talv on ootuspärane ning iseloomustab tavapäraseid variatsioone lühikesel ajajoonlaual. Kliimamuutuste uurimisel on väga väärtuslikud just pikad andmeread. Näiteks analüüsiti värskelt ilmunud sookliima aastaraamatus 70 aastat väldanud mõõtmiste tulemusi, mis kinnitavad, et selle aja jooksul on aasta keskmine õhutemperatuur Toomal tõusnud 2,7 °C võrra ning seda eelkõige talvel. Kui mõtleme kliimamuutusele, räägime pikaajalistest muutustest, mitte ühest talveperioodist.“

Kliimamõjusid kogeb enamik meist

Raporti põhjal on neli vastajat viiest viimase viie aasta jooksul kogenud vähemalt üht kliimaga seotud mõju – kuumus, üleujutused, metsapõlengud, veepuudus, tugev tuul, sääskede või puukide hammustused. Lisaks oli enam kui pool vastanutest mures tulevikus esinevate äärmiselt kõrgete temperatuuride pärast ning tundsid samal määral muret ka metsapõlengute pärast.

Ühel vastajal viiest ei olnud ühtegi küsitluses loetletud majapidamiste tasandil rakendatavat äärmuslike ilmastikunähtuste eest kaitsvat meedet (varjestus, konditsioneer või ventilatsioon, üleujutuskaitse, vihmavee kogumine, äärmuslike ilmastikunähtuste kindlustus). Üle 38% vastanutest märkis, et nad ei suuda suveperioodil hoida oma kodu piisavalt jahedana, kuna see ei ole neile majanduslikult jõukohane.

Küsitlus näitas, et mitmed kliimamõjud mõjutavad eri sissetulekuga rühmi erinevalt. Näiteks oli madalaima sissetulekuga leibkondade seas neli korda rohkem vastajaid, kes olid kogenud probleeme juurdepääsuga puhtale joogiveele.

Piirkondlikult oli põhjapoolne Euroopa see piirkond, kus kõige väiksem osakaal vastanutest teatas nii kliimamõjude kogemisest kui ka küsitluses loetletud vastupanuvõime meetmete olemasolust.

Eesti inimeste kogemused kliimamõjudega ei erine muu Euroopa omadest

Selge on see, et kliimamõjud ja –kahjud ei ole siiski enam tulevikurisk või Lõuna-Euroopa kurb ja kauge kogemus, vaid mõjutavad täna ka meie inimeste igapäevaelu. Eriliselt oleme siinmaal mõjutatud üleujutustest. Lisaks kevadisest suurveest ja suvistest äkksadudest põhjustatud üleujutustele esineb meie kliimas ka jääummistustest põhjustatud veetaseme tõuse. Alles eile tegelesid päästjad jääpaisu likvideerimisega Kunda jõel, et ära hoida kahju inimeste varale ja tervisele.

Väga suur osa Eesti elanikest on mõjutatud ka kuumalainetest, millede sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske ka meil. Keskkonnaagentuuri andmetel on kuumalainete esinemissagedus ja kestus perioodil 1961–2024 statistiliselt oluliselt kasvanud. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel nn soojussaare efektina, kus suurema osa päikesekiirgusest neelavad suured tumedad tehispinnad, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

Tõsi, metsatulekahjudest oleme märkimisväärselt vähem mõjutatud kui Lõuna-Euroopa riigid. 2023. aastal registreeriti 32 metsatulekahju üldpindalaga 74,2 ha (2022. aastal 23 ja 17,6 ha). Kõige rohkem, 22 metsatulekahju registreeriti 2023. aasta juunis. Metsatulekahjusid on statistiliselt enam kevadel ja suve esimesel poolel aprillist juunini.

Keskkonnaagentuuri võimuses ei ole ilma muuta, kuid saame panustada hoiatuste ja prognoosidega, et toetada elanikke kliimamõjudega toimetuletulekul, kahjude ennetamisega.

Taustaks

Küsitlus ja selle analüüs annavad poliitikakujundajatele ülevaate hetkeolukorrast – kuidas tajutakse ELi vastupanuvõime taset, milline on inimeste suutlikkus tulla toime muutuva kliimaga ning kuidas see mõjutab inimeste igapäevaelu. Eesmärk on aidata suunata jõupingutusi praeguste ja tulevaste kliimamuutustega kohanemise ning riskijuhtimise meetmete raames. Tulemused kajastavad mitmete uuringute, sealhulgas Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) järeldusi, mis osutavad kriitilistele kliimariskidele inimeste tervisele, keskkonnale, taristule ja ökosüsteemidele Euroopas. Praeguste ja tulevaste kliimariskide juhtimist käsitletakse ELi poliitikas kui Euroopa jõukuse ja elanike elukvaliteedi säilitamise eeltingimust. Töö viidi läbi koostöös Euroopa Kliima ja Tervise Vaatluskeskuse partneritega.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 04.02.2026 pressiteade