Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt konverentsi avamas
2. veebruaril tähistati kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva. Sel aastal on fookuses märgalade roll inimeste elulaadis, kultuuris ja pärimuses.
„Märgalad on lahutamatu osa Eesti loodusest ja kultuurist. Märgalad on olnud juba muinasajast rahvaste eraldajateks, piirideks. Rasketel aegadel on soosaartelt otsitud kaitset ja varjupaika. Teisalt on märgalad olulisel kohal turismis – isegi Google’i abil Eestist pilte otsides on üle poole piltidest märgaladest,“ ütles energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Eesti territooriumist katsid kunagi sood peaaegu veerandi, kuid tänaseks on kaks kolmandikku neist kuivendatud. Praegu moodustavad toimivad sood vähem kui 10 protsenti meie maa-alast. Kuivendatud turbaalad on Eesti üks olulisemaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, sest soodes aastatuhandetega talletunud tohutu kogus süsinikku laguneb soode kuivendamisel ja lendub kasvuhoonegaasidena atmosfääri, andes hoogu kliimamuutustele.
Eestis on märgalade kaitseks ja taastamiseks käimas mitu olulist algatust. Rannikumärgalasid taastatakse ja hooldatakse karjatamise ning niitmise abil pärandniitude tegevuskava raames. Soid taastatakse kraavide sulgemise kaudu kaitstavate soode tegevuskava alusel.
Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse 2. veebruaril, tähistamaks Ramsari konventsiooni allkirjastamist 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris. Tegemist on vanima tänaseni kestva rahvusvahelise looduskaitsekokkuleppega.
Eestis on 17 rahvusvahelise tähtsusega Ramsari ala, sealhulgas Matsalu rahvuspark, Soomaa rahvuspark ja Vilsandi rahvuspark. Need alad on tunnustatud oma erilise tähtsuse poolest globaalsel tasandil.
Rahvusvahelise märgalade päeva puhul toimus Pärnus konverents “Ah soo!”, mis keskendus soode valdkonna praeguse hetke kõige põletavamatele küsimustele ning tõi kokku teadlased, poliitikakujundajad, looduskaitsjad ning teised huvilised.
Konverentsil anti üle Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja auhind, mille pälvis loomaökoloogia nooremteadur Christel Rose Bachmann, kes on pühendunud linnas elavate nahkhiirte, ent ka mitmete teiste loomaliikide uurimisele ja kaitsele.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
