Neljapäeval esitles Polli aiandusuuringute keskuses töötav aiandusdoktor Kalju Kask maaülikoolis teatmeteost «Maailma puuviljad» ja oma õunasorte.

Teatmeteose käsikiri oli autoril valminud aasta tagasi, kuid ilmumine oli jäänud taimenimede puuduse taha: maailmas on palju puuvilju, marju ja pähkleid, mida pole Eestis kunagi nähtud.

«Eesti looduseuurijate seltsi botaanilise terminoloogia komisjon pani paljudele neist just selle raamatu ilmumise puhuks nimed,» lausus autor.

Kalju Kase kaheksas raamat on ulatuslik teatmeteos, üksnes selle aineregister võtab enda alla kümme lehekülge.

Papaiast hariliku õunani

Üks tutvustatavatest viljapuudest on harilik papaia, mille kodumaa on Lõuna-Mehhiko ja Guatemala. See kasvab kuni kaheksa meetri kõrguseks ja tüvi on sel sirge nagu palmil. Rohelise või kollaka koorega vili kaalub 0,4—2,5 kilogrammi ning on kujult ümmargune, pirnjas või kurgitaoline. Viljaliha on kollane või punane ja väga magus.

Tutvustusele on lisatud kasvava papaia foto ning tabel sellest, kui ulatuslikult seda puuvilja kasvatatakse. 2003. aastal korjati Brasiilias 1 600 000, Mehhikos 956 000 ja Indias 700 000 tonni papaiat.

Karamboola-averroa on kuni üheksa meetri kõrgune laia võraga puu, mis kannab munajaid, kuni 15 sentimeetri pikkusi tähtvilju: ristlõikel moodustub viisnurkne täht. Maitse on magusast väga hapuni.

Erilehine leivapuu, mida Brasiilias nimetatakse jaka-puuks, on kuni 25 meetri kõrgune. See kannab maailma suurimaid vilju, mis tekivad tüvel ja jämedatel põhiokstel. Need on 30—90 sentimeetri pikkused, peaaegu poolemeetrise läbimõõduga ja kaaluvad kuni 60 kilogrammi. Neid süüakse küpsetatult koos riisi või kookospiimaga, seemneid praetakse.

Raamatus on juttu veel kookos- ja datlipalmist, Hiina litšipuust, soomusannoonast ja durianist, aga ka mustikast, jõhvikast ja meile nii tuttavast õunast.

Botaanikute Taimi ja Jaanus Paali fotod Ameerikast, Kagu-Aasiast ja Lõuna-Hiinast annavad kõne alla võetud viljadest ülevaate. Fotosid on ka Jaan Kivistikult. Raamat abistab neid, kes sõidavad kaugele lõunamaale.

Õunanäitus

Kalju Kasel oli Tartus teose esitluse ajal kaasas väljapanek enda aretatud õunasortidest.

Neid oli veerandsaja ümber, sealhulgas tema vanim ja üks levinumaid — ‘Krista’, mis on ühtlasi sordi looja tütre nimi. ‘Karamba’ on Lätis soovitatavate ubinasortide nimekirjas ning ‘Ester’ alles nii nooruke, et autor pole veel selle dokumentegi esitanud.

“ ‘Ester’ on magus õun, just küpseks saanud,» ütles sordiaretaja uue vilja tutvustamiseks.