Sel nädalal saavad sajad sõjaväepolitsei reservväelased kutse juunikuus korraldatavale nädalapikkusele õppekogunemisele. Kaitseväe ning PPA poolt läbiviidava täiendõppe läbimisel kuuluvad need reservväelased politsei kriisiüksusesse, mille ülesandeks on toetada korrakaitsjaid siseriiklike kriisiolukordade lahendamisel.

„Kui Kaitseväel on reservi õppekogunemistega pikaajaline kogemus, siis meie jaoks on tänavune kogunemine kolmas korraldatav. Eelmised õppekogunemised ning ka tänavu saadetavate kutse hulk näitavad, et politsei kriisireservi loomine edeneb plaanipäraselt. Meie fookus on liikuda kriisireservi järkjärguliselt tekitamiselt selle püsiva valmisoleku tagamisele ja edasisele arendamisele. Sel korral baasväljaõppele tulevatel reservväelastel on kriisiüksuse koosseisus täita selge ülesanne ning just selliste väljaõppetsüklite kaudu loome me vajaliku ressursi sisejulgeoleku tagamiseks ka keerulistes kriisiolukordades,“ rääkis PPA kriisideks valmisoleku büroo arendusekspert Kaspar Kõiv.

Ta lisas, et tänases julgeolekukeskkonnas peavad riigi kaitsmiseks valmistuma kaitseväe kõrval ka teised riigiasutused ning laiemalt kogu ühiskond. „Teiste seas on vaja tugevdada Politsei- ja Piirivalveametit üksustega, kuhu hakatakse kaasama sisejulgeoleku alase väljaõppe saanud reservväelaseid. PPA kriisiüksuse moodustamine on osa laiapindsest riigikaitsest, mis suurendab kogu Eesti vastupidavust ja valmidust kriisiolukordadeks. Kuivõrd agressorid kasutavad siseriiklike konfliktide tekitamist tihti ühe sõjaeelse eskalatsiooni osana, on sõjalise riigikaitse kõrval tähtis tõsta meie võimekust mitte ainult välispiiril, vaid ka riigisisese turvalisuse tagamisel,“ märkis Kõiv.

„PPA kriisiüksuse ülesanne on tagada avalikku korda, kaitsta piiri, ohjata masse, valvata objekte ja isikuid ning toetada kriisiüksuse põhitööd tugitegevustega. See üksus saab olema osa politsei- ja piirivalveameti kriisivõimest, mille liikmetele tagame baasväljaõpe, regulaarsed treeningud ja koostööõppused. Meeskond saab kaasaegse varustuse, oma tugeva identiteedi, Eesti inimeste usalduse ning teadmise, et nad on need, kes kriisiolukorras toetavad igakülgselt PPA-d siseturvalisuse tagamisel,“ selgitas ta.

Selleks, et tagada üksuse parimad teadmised, optimaalne suurus ja püsivus, mehitatakse kriisiüksus peaasjalikult sõjaväepolitsei väljaõppe saanud reservväelastega. Lisaks saavad üksusega liituda abipolitseinikud, kes läbivad vastava täiendõppe.

Arenduseksperdi sõnul on tänaseks saanud väljaõppe juba üle 200 reservväelase ning kriisirolli on võtnud juba ligemale 200 abipolitseinikku. „Sel aastal koolitame kahe õppekogunemise käigus välja täiendavad 400 reservväelast ning ootus on, et lisandub sadakond kriisirolliga abipolitseinikku. PPA eesmärk on, et 2027. aasta lõpuks on välja koolitatud ja varustatud vähemalt 1000-liikmeline politsei kriisiüksus,“ rõhutas Kõiv.

Kriisiüksus kutsutakse kokku ainult tõsise vajaduse korral koostöös kaitseväega ning selle juhtimise, paiknemise ja ülesanded otsustab politsei tulenevalt kriisiolukorrast.

Esimene õppekogunemine leiab aset juunikuus ning teine septembris.

Allikas: PPA teade