Energeetika- ja keskkonnaminister allkirjastas määruse, millega antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku.
„Biometaani tootmine on Eestis viimase 6 aasta jooksul 7 korda kasvanud ning praegu leiab meie kodumaine puhas gaaskütus kasutust peamiselt transpordis. Analüüsid näitavad, et biometaani tootmisel on veel tänasest tasemest mitmekordne kasvuruum. Lisaks transpordisektorile leiab kodumaine biometaan tulevikus kasutust uutes juhitavates gaasielektrijaamades. Uue meetmega toetame biometaani sisestuspunkti rajamist, et toetada gaasivõrgu dekarboniseerimist ja energiajulgeolekut,“ sõnab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Toetuse abil saab rajada vähemalt ühe avaliku sisestuspunkti, mille kaudu sisestataks gaasivõrku aastas minimaalselt 33 gigavatt-tundi biometaani. Toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsevad äriühingud, kes biometaani tootmise ja müügiga tegelevad või soovivad tegelema hakata. Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme kogumaht on 2 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 75 protsenti
Eestis hakati biometaani tootma 2018. aastal, mil toodeti kokku 39 GWh biometaani, 2024. aastaks oli biometaani tootmine juba seitse korda suurem ehk 275 GWh. Biometaan leiab Eestis praegu peamiselt kasutust transpordikütusena. Biometaani tootmisel tekkivad digestaadid ehk jääkproduktid on head väetised põllumajanduses kasutamiseks. Lisaks juba olemasolevale kasutusele transpordisektoris saab tulevikus biometaani kasutada ka rajatavates gaasijaamades. Biometaani sisestuspunkti rajamine tekitab uusi võimalusi olemasolevale gaasivõrgule.
Hiljutises Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuringus leiti, et Eestis on siseriikliku biometaani tootmise potentsiaal aastaks 2035 0,8 kuni 1,4 TWh/a. Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK 2035) seatakse sihiks toota Eestis 2035. aastaks 1 TWh jagu taastuvgaase, millest valdava osa moodustaks biometaan.
Taotlusvooru avab Keskkonnainvesteeringute Keskus eeldatavalt 2026. aasta esimeses pooles, misjärel on taotlusvoor avatud kolm kuud. Sisestuspunkt peab olema tööd alustanud hiljemalt 2029. aastaks.
Toetusmeede on osa "Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027“ poliitikaeesmärgist "Rohelisem Eesti“ ning see aitab kaasa Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele.
Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise teekaardi leiab SIIT.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
