Riigikontrolli audit juhib tähelepanu, et riigil ei ole praegu kokkulepitud mahus nõutavat toiduvaru.

Vabariigi Valitsuse seatud eesmärk tagada kogu elanikkonnale toiduvaru 14 päevaks kehtib, kuid selle täitmiseks ei ole seni tehtud vastavaid rahastamisotsuseid ega ka ametlikku otsust eesmärgi muutmiseks. Sellises olukorras ei ole võimalik eeldada, et operatiivne asutus lahendab poliitilise vastuolu.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul ei ole Riigikontrolli audit süüdistus, vaid vajalik ja aus hinnang. Audit näitab, et eesmärgid, vastutus ja rahastus ei ole olnud omavahel kooskõlas ning seda vastuolu ei ole võimalik lahendada ametkondlikul tasandil ega Eesti Varude Keskuse kaudu. Selleks on vaja selgeid poliitilisi otsuseid.

Eesti Varude Keskuse kasutatav sihttase – toiduvaru 10 protsendile elanikkonnast 30 päevaks – ei ole olnud juhuslik. See on kujunenud praktiliseks lahenduseks olukorras, kus riiklik eesmärk, eelarveraamistik ja turu võimalused ei ole olnud omavahel kooskõlas. Samas ei saa ajutine operatiivne lahendus asendada riiklikku otsust. Riigikontrolli tähelepanek, et toiduvaru eesmärk peab olema üheselt määratletud ja selgelt rahastatud, on põhjendatud.

Terrase sõnul ei tohi toidujulgeolekut käsitleda ainult varude ladustamise küsimusena. Ukraina sõja kogemus näitab, et kriisi murdepunkt ei ole esmalt varude maht, vaid tootmise, töötlemise ja logistika toimimine. Seal, kus sisemine tootmisvõimekus ja jaotusvõrk on suutnud jätkuda, on elanikkonda olnud võimalik toiduga varustada ka piiratud varude tingimustes.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vaates algab toidujulgeolek tootmisest. Isevarustatus ei tähenda isoleeritust, vaid suutlikkust katta kriisiolukorras esmavajadused siseriikliku tootmise ja toidutööstuse toel. Kui tootmine või töötlemine katkeb, ei ole ka suur varu pikaajaliselt piisav.

Terrase hinnangul annab iga euro, mis panustatakse Eesti põllumehe ja toidutootmise elujõulisusse, riigi toimepidevusele rohkem tagasi kui euro, mis on seotud üksnes ladustatud toiduvaruga. Kui tootmine ja töötlemine toimivad, on vajadus riigi otsese sekkumise järele väiksem. Kui need katkestused tekivad, ei asenda ka suured laovarud toimivat süsteemi.

Riigi tegevusvaru on toidujulgeoleku süsteemis viimane kaitseliin. Delegeeritud varu mudel, mida Eesti Varude Keskus kasutab, on olnud kulutõhus, väldib toidu raiskamist ega moonuta turgu. Samas on sellel mudelil selged piirid. Kui valitsus peab vajalikuks suuremat või teistsuguse struktuuriga varu, tuleb see otsus teha poliitilisel tasandil ja katta riigieelarvest. Seda ei ole võimalik lahendada halduslike või lepinguliste võtetega.

Toiduvaru ei saa vaadata lahus tootmisest ja töötlemisest. Teravilja, tooraine ja töötlemisvõimekuse olemasolu määravad, kui kiiresti on võimalik kriisiolukorras tootmist ümber suunata ja varusid sisuliselt kasutada. Seetõttu ei ole toiduvaru ainult valmistoidu ladustamise küsimus, vaid osa laiemast tootmis- ja varustuskindluse süsteemist.

Juhtimise ja vastutuse vaates on praegune korraldus killustatud. Eesti Varude Keskus on riigile kuuluv aktsiaselts, mille omanikujärelevalve ja kriisivalmiduse operatiivne juhtimine kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse. Samal ajal on toidu varustuskindluse poliitika, isevarustatuse eesmärgid, toidutootmise elujõulisus ja ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalas. Sisuliselt moodustavad need teemad ühe terviku.

Terrase sõnul on paratamatu, et kui vastutus on jaotatud mitme valitsemisala vahel, venivad strateegilised otsused. Toidujulgeolek vajab tervikvaadet ja selget juhtimist.

Sellest loogikast lähtudes on põhjendatud kaaluda Eesti Varude Keskuse toomist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

„Toidujulgeolek on tervik, kus poliitika, tootmine, töötlemine ja varude juhtimine peavad lähtuma samast strateegilisest eesmärgist. Kui vastutus on killustatud, muutub ka otsustamine aeglaseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Selline lahendus looks ühtse juhtimisraami ning oleks samm selgema vastutuse, parema otsustusvõime ja kestlikuma toidujulgeoleku suunas. Tegemist ei oleks struktuurimuudatusega halduse pärast, vaid sisulise juhtimisotsusega. Lahendus eeldab eraldi valitsuse otsust ja põhjalikku mõjuanalüüsi.

Sotsiaalministeeriumi roll vältimatu sotsiaalabi korraldamisel on kriisiolukorras oluline, kuid toidujulgeolekut ei saa taandada sotsiaalabi küsimuseks. Kui tootmine, töötlemine ja varude juhtimine ei ole piisavad, ei suuda ka sotsiaalsüsteem kriisi koormust kanda. Toidu jõudmine inimesteni kriisis on elutähtsa teenuse toimimine.

Toidujulgeolek eeldab selgeid poliitilisi valikuid. Kui valitsus peab vajalikuks 14 päeva toiduvaru kogu elanikkonnale, tuleb see eesmärk siduda selge rahastusega ja katta riigieelarvest. Kui see ei ole realistlik, tuleb eesmärk ametlikult ja läbipaistvalt ümber sõnastada. Praegune vahepealne olukord ei ole jätkusuutlik.

Terrase sõnul ei parane toidujulgeolek ootamisega, vaid siis, kui vastutus, rahastus ja juhtimine on omavahel kooskõlas. Riigikontrolli audit annab selleks selge lähtekoha.

Allikas: AGRI:EE 15.01.2026 pressiteade