Lisaks kuuele olemasolevale nahkhiirtele elutähtsale kohale plaanib keskkonnaministeerium püsielupaikadena kaitse alla võtta veel kaks paika, et kindlustada kaheksa tiivuliseliigi püsimajäämine looduses.

Kui varem on inimtegevusele piirangud seatud vaid nahkhiirte talvitumispaikades, siis nüüd saavad seadusliku kaitse esimesed kohad, mis on nendele kaitsealustele loomakestele tähtsad paljunemiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühe uue alana võetakse Põlvamaal pea kuuekümne hektari ulatuses kaitse alla Räpina paisjärv koos lähedaloleva parkmetsaga, kusjuures nahkhiirte eksperdi Lauri Lutsari sõnul on Räpina püsielupaiga kaitse alla võtmine oluline koguni kaheksale nahkhiireliigile.

«Sealne põliste puudega park pakub neile varju ning paisjärv tagab omakorda lendavate putukate rohkuse, mõjutades soodsalt järglaste üleskasvatamist.»

Läänemaal asuvast Hanila muuseumi pööningust saab aga esimene hooneosa, mis Eestis nahkhiirte pärast looduskaitse alla võetakse.

«Nimelt asub seal tiigilendlaste poegimiskoloonia,» osutas Lutsar, kes loendas seal mullu 138 tiigilendlast ja kaheksa põhjanahkhiirt.

«Selliseid kolooniaid on väga raske leida, sääraseid on vaid üksikutes kohtades.»

Allikas: www.postimees.ee 02.10.2007.