Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid ja avaldas sellest nüüd kokkuvõtte, millega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel. Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse andmed annavad ülevaate kliimamuutuste ulatusest ja kiirusest Euroopas ning kogu maailmas. Keskkonnaagentuur kasutab neid andmeid, et hinnata kliimamuutuste mõju Eesti elukeskkonnale, inimeste tervisele ja loodusele.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „2025. aasta Copernicuse andmed kinnitavad, et elame ajastul, mil äärmuslikkusest on saanud uus normaalsus. Kolmas järjestikune väga soe aasta maailmas, rekordiliselt väike jääkate polaaraladel ja kasvav kuumastress mõjutavad ka Eestit. Kliimamuutused ei kajastu ainult globaalses statistikas – me kõik kogeme neid oma igapäevaelus. Üha heitlikumad talved, sagedasemad üleujutused ja suvised kuumaperioodid mõjutavad tervist, loodust ja elukeskkonda. 2025. aasta Eesti ilmaülevaade kinnitab, et möödunud suvi oli siinmail rohkete ja sagedaste sadude tõttu üks sajuseimaid mõõteajaloos ning temperatuuri poolest platseerus see soojuselt vaatlusajaloo kolmandale kohale. See rõhutab veelgi vajadust tugineda täpsetele ja usaldusväärsetele seireandmetele, mis on aluseks nii kohanemismeetmete loomisel kui ka pikaajaliste otsuste tegemisel.“

2025. aasta oli maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem tööstuseelsest keskmisest ajavahemikul 1850–1900. See on ühtlasi esimene kord, mil kolmaastaku keskmine ületab 1,5 °C lävendit. Õhutemperatuur maakera maismaapiirkondade kohal oli soojuselt teisel kohal, Antarktises möödus rekordiliselt soe ja Arktikas soojuselt teine aasta. 2025. aasta erakordsed tingimused iseloomustavad aastat, mis tõi kaasa äärmuslikke ilmastikusündmuseid paljudes regioonides. 

Allikas: Keskkonnaagentuuri teade