KLIM Norstat uuring
Möödunud aasta lõpus tehtud uurimuse kohaselt peavad Eesti inimesed jätkuvalt tuumaenergiat suurima potentsiaaliga energialiigiks ning ühtlasi eelistatuimaiks alternatiiviks põlevkivil põhinevale elektritootmisele. Pea sama suurt potentsiaali nähti ka tuuleenergias.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Norstat Eesti ASi korraldatud uuringu eesmärk oli selgitada Eesti elanike suhtumist tuumaenergia kasutuselevõttu ning hinnata tuumaenergiaga seotud teadmisi, ootusi ja küsimusi.
Suurima potentsiaaliga energialiigiks peetakse Eesti inimeste seas just tuumaenergiat ning kuigi toetusprotsenti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi langenud, näitab 52-protsendine toetus eelist teiste energialiikide ees. Tuumaenergiaga pea sama kõrgelt hinnatakse ka tuuleenergiat: 46 protsenti vastajatest.
Tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis toetab kokku (olen kindlasti poolt ja pigem olen poolt) 61 protsenti inimestest. Keskmisest enam pooldavad tuumaenergiat mehed, eestlased ning 50-aastased ja vanemad elanikud. Samas hindavad venekeelne elanikkond ning madalama haridustasemega vastajad tuumaenergia potentsiaali märksa tagasihoidlikumalt. Kuigi võrreldes 2024. aastaga on toetajate osakaal mõnevõrra vähenenud, on tuumaenergia toetus viimase kolme aasta vaates püsinud stabiilselt ligikaudu 60 protsendi tasemel.
„Näeme uuringust, et tuumaenergia on Eesti elanike jaoks jätkuvalt tõsiseltvõetav ja suure potentsiaaliga energialiik, mille suunas liikuda. Hea on tõdeda, et ka tuuleenergia on saanud tuliste arutelude järel endiselt kõrge poolehoiu – vajame Eestisse nii juhitavaid kui taastuvaid võimsusi, eriti olukorras, kus importisime mullu pea poole elektrist Soomest. Seega tuuma- ja tuuleenergia saavad kenasti teineteist tulevikus ehk täiendada,“ rääkis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Elanike hoiakud tuumaenergia kasutuselevõtu mõjude osas on seevastu võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra ettevaatlikumaks muutunud. 53 protsenti vastajatest leiab, et tuumaenergia aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele, 65 protsenti peab seda oluliseks energiajulgeoleku ja sõltumatuse seisukohalt ning 55 protsenti leiab, et tuumaenergia on tarbijale soodne.
Suurim huvi tuumaenergiaga seotud teemade seas on jätkuvalt seotud ohutuse ja jäätmekäitluse küsimustega, kui 54 protsenti soovib rohkem infot tuumaenergia tootmisel tekkivate jäätmete ja nende käitlusvõimaluste kohta ning 53 protsenti tuumajaama käitamisega kaasnevate ohtude ja riskide kohta. Samas on huvi jäätmekäitluse teema vastu võrreldes 2022. aastaga märgatavalt vähenenud.
„Tulemused näitavad selgelt, et ühiskonnas on kasvav vajadus tasakaalustatud, faktipõhise ja arusaadava teabe järele, eriti ohutuse ja jäätmekäitluse teemadel. Elanike hoiakud tuumaenergia suhtes on viimastel aastatel olnud üldjoontes stabiilsed, kuid ettevaatlikkus on mõnevõrra suurenenud. See rõhutab vajadust jätkata avatud ja läbipaistvat arutelu, et inimesed saaksid kujundada oma seisukoha usaldusväärse info põhjal,“ lisas minister.
Uuringust selgub ka, et Venemaa agressiooni laienemine Ukrainas ei ole valdava enamiku Eesti elanike hinnangul nende suhtumist tuumaenergiasse mõjutanud. Samas on ligi viiendik vastajatest kogenud tuumaenergiaga seotud hirmude kasvu ning väike osa on muutunud tuumaenergia suhtes toetavamaks.
Ajavahemikus 28. november kuni 5. detsember korraldatud uuringus osales 1000 vastajat vanuses 15-74 eluaastat, kellest 49 protsenti olid mehed ja 51 protsenti naised. Enamasti vastasid Eesti kodanikest inimesed, kes elasid peamiselt Põhja- ja Lõuna-Eestis ning kelle haridus oli kõrgem, kesk-, keskeri- või kutseharidus, kes käisid palgatööl ning kelle netosissetulek oli valdavalt üle 1500 euro kuus.
Uuringu leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
