Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.

„Riigi eesmärk on, et looduskaitse piirangud saaksid eraomanikele õiglaselt hüvitatud ning oleks tasakaal looduskaitse ja maaomanike huvide vahel. Kui kaitsekord piirab maa kasutamist olulisel määral, on maaomanikul võimalik maa riigile müüa õiglase hinnaga. Huvi piirangutega eramaade riigile müümise vastu kasvab ning viimastel aastatel on riik suurendanud maade omandamiseks ettenähtud eelarvet. Tänavu hüvitab riik piiranguid rohkem kui kunagi varem ja investeerib sellesse rekordilise summa – üle 10 miljoni euro,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Maksimaalselt võib sel aastal jõuda tehinguteni 97 kinnisasjaga (kokku 908,7 ha) ja kogusummas 10,2 miljonit eurot. Lisaks keeldus riik 68 maatüki (kokku 876 ha) omandamisest, kuna maad ei vastanud seadusega ettenähtud kriteeriumitele. Omandamise menetlused viib lõpule RMK.

Hetkel on piirangutega eramaade omandamise järjekorras 462 kinnisasja kogupindalaga 5 455 ha. Omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras, millega on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.

Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuv või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldav maa on võimalik riigile müüa juhul, kui kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist olulisel määral. Oluliselt piiravaks peetakse loodusreservaadi ja väikeste eranditega sihtkaitsevööndi kaitsekorda, aga ka piiranguvööndi kaitsekorda, kui see välistab näiteks metsamaal valmiva või küpse metsa puhul uuendusraied.

Riik on alates 2018. aastast ostnud maaomanikelt kokku 2538 ha oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ning investeerinud sellesse üle 30 miljoni euro.

Allikas: Keskkonnaameti 19.12.2025 pressiteade