Eesti põllumehed osalesid Brüsselis Euroopa-ülesel protestil: “Euroopa põllumajandus on jõudnud murdepunkti”

Galerii: EPKK

Protesti eel saatis EPKK peaminister Kristen Michalile pöördumise, milles toodi välja Eesti põllumajandus- ja toidutootjate peamised ootused ja murekohad seoses ELi tulevase eelarveraamistiku, kaubanduspoliitika ning regulatsioonide lihtsustamisega. Tegemist on küsimustega, mis on otseselt seotud toidujulgeoleku, tootjate konkurentsivõime ja Eesti julgeolekuhuvidega.

Eesti põllumehed ühinesid Brüsselis toimunud suure Euroopa põllumajandustootjate protestiga, kus korraldajate hinnangul osales ligikaudu 10 000 põllumeest kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ühiselt anti selge sõnum: Euroopa Liidu tuleviku põllumajanduspoliitika, kasvav bürokraatia ning plaanitavad kaubanduslepped seavad Euroopa toidutootmise ohtu.

Protesti korraldas Copa-Cogeca – Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute suurim esindusorganisatsioon, mille liige on ka EPKK. Üritus toimus samal ajal, kui Euroopa Ülemkogu arutas tulevast ELi eelarvet ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen valmistus sõitma Brasiiliasse Mercosuri kaubanduslepingu lõpuleviimiseks.

Copa-Cogeca sõnul on Euroopa Komisjoni sõnumid ja teod järjest enam lahknenud: kuigi poliitilises retoorikas nimetatakse põllumajandust strateegiliseks valdkonnaks, näitavad poliitikad üha enam eemaldumist ühiselt põllumajandusvisioonilt. Põllumeeste hinnangul on Euroopa põllumajandus lähenemas murdepunktile.

Pille Hammerbeck: Eesti põllumeeste ja -naiste hääl oli täna Brüsselis selgelt kuulda
EPKK nõukogu liikme Pille Hammerbecki sõnul ei saanud Eesti põllumajandustootjad olukorra tõsiduse taustal pealtvaatajaks jääda.

“On ülioluline, et ka Eesti põllumeeste ja -naiste hääl oleks Brüsselis selgelt kuulda. Euroopa Liit liigub otsuste suunas, mis mõjutavad meie toidujulgeolekut, põllumajanduse konkurentsivõimet ning meie toidutootjate toimepidevust veel aastakümneid.

Me ei saa nõustuda olukorraga, kus bürokraatia kasv, ebaõiglased kaubanduslepped ja ebapiisav rahastus aina rangemaks muutuvate nõuete kõrval jätavad Euroopa põllumajanduse selgelt kaotajaks,” rõhutas Hammerbeck.

“See on hetk, mil põllumajandustootjad kogu Euroopast ütlesid – piisab sõnadest, nüüd on vaja tegusid.”

Taavi Tull: vajame selget ja stabiilset raamistikku
Taavi Tull, Aasta Põllumees 2025, Kumalane OÜ juht ja mesinik:

„Olen täna ise Brüsselis koos teiste Euroopa põllumeestega, sest ettevõtjana näen, kuidas aasta-aastalt kasvav bürokraatia ja üha detailsemad nõuded ei käi käsikäes vajaliku rahastuse ega stabiilsete turutingimustega. Samal ajal seisame silmitsi ebavõrdse konkurentsiga kolmandatest riikidest, kus toodetele ei kehti samad standardid, mida Euroopa põllumeestelt nõutakse.

Näiteks kavandatav Mercosuri kaubandusleping ei toeta Euroopa põllumeeste, sealhulgas mesinike huve, kuna see süvendab hinnasurvet ja kahjustab ausat konkurentsi sektoris, mis on niigi haavatav.

Kui põllumajandust käsitletakse Euroopas strateegilise valdkonnana, peab sellele vastama ka poliitikakujundamine ja rahastus. Vajame stabiilset, selget ja realistlikku raamistikku, mis võimaldaks meil toitu toota ka tulevikus.“

Toidutootjate peamised nõudmised:

• tugev, ühine ja piisava rahastusega ÜPP pärast 2027. aastat
• õiglaselt toimivad kaubandusreeglid, mis vastavad Euroopa standarditele ja kaitsevad tundlikke sektoreid
• bürokraatia tegelik vähendamine, mis tagab konkurentsivõime, õiguskindluse ja stabiilsed tingimused tootmiseks

Euroopa põllumajandus ei saa põhineda illusioonidel
Euroopa põllumajandus ei saa toimida eeldusel, et üha rangemaid nõudeid on võimalik täita ilma vajaliku rahastuseta, ega eeldusel, et odavam import kompenseerib Euroopa tootmise kadumise. Need lähenemised ei taga toidujulgeolekut ega vähenda keskkonnakoormust. Vastupidi – need nõrgendavad Euroopa strateegilisi sektoreid ja suurendavad sõltuvust kolmandatest riikidest.

Copa-Cogeca on rõhutanud, et passiivsus või otsuste edasilükkamine on strateegiline viga nii põllumajanduse kui ka kogu Euroopa majanduse jaoks. Protestijad toonitasid, et Euroopa toidutootmine ja põllumajanduslik iseseisvus on Euroopa turvalisuse ja suveräänsuse alussambad: kui tootmine kaob, kaob ka võime oma toidujulgeolekut tagada.

Kaie Laaneväli-Vinokurov: Euroopa vajab ausat arutelu oma toidutootmise tuleviku üle
EPKK ELi põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov märkis, et põllumehed ei palu võimatut.

“Põllumehed küsivad realistlikku, toimivat ja stabiilset raamistikku, mis võimaldab neil toitu toota ka tulevikus ning mis looks tingimused, et ka noored on valmis põllumajanduse ja toidutootmisega siduma. Euroopa Komisjon ei saa eeldada, et pingutatakse lõputult, kui vahendid, turutingimused ja poliitika liiguvad vastupidises suunas.

Euroopal on vaja ausat arutelu oma toidutootmise tuleviku üle: mida me tahame Euroopas toota, milliste standarditega ja millise rahastusega – ning kuidas tagada, et keskkonna- ja kliimaeesmärke saavutatakse viisil, mis ei vähenda konkurentsivõimet ega vii tootmist kolmandatesse riikidesse. Täna anti Brüsselis väga selge sõnum, et senine kurss ei taga Euroopa toidujulgeolekut ega põllumajandustootjate toimetulekut.”

Eesti delegatsioon Brüsselis
Eestist võttis protestist osa 21-liikmeline põllumeeste delegatsioon, kes osales rongkäigus läbi Brüsseli kesklinna ning üritustel Boulevard Roi Albert II piirkonnas ja Place du Luxembourgil. Delegatsiooni kuulusid põllumajandustootjad, põllumajandusühistute esindajad ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhid ja eksperdid.

Osalejate seas olid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Pille Hammerbeck, Aasta Põllumees 2025 ja Kumalane OÜ juht ning mesinik Taavi Tull, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ELi põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas, mahetootja ja linnukasvatja ning Äntu Mõis OÜ juht Lauri Bobrovski, Põlva Agro taimekasvatusjuht Karel Toss, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmessuhete juht Kaisa Vahtmäe ning paljud teised.

Töö Brüsselis ei lõppenud protestiga – see märgib uue etapi algust. Järgmised kuud kujunevad otsustavaks nii ÜPP tuleviku, ELi eelarveläbirääkimiste kui ka kaubanduslepingute suunal.

Eesti ning kogu Euroopa põllumajandus- ja toidutootjatel ning põllumajandusühistutel on ühine seisukoht: poliitikakujundajad peavad arvestama, et Euroopa toidusüsteemi kestlikkus ei sünni üksnes eesmärkidest, vaid toimivast raamistikust, mis ühendab majandusliku elujõu, keskkonnahoidliku tootmise ja õiglaselt toimivad turud.

EPKK jätkab tööd nii Brüsselis kui Tallinnas, et vajalikud otsused tehtud saaksid.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade