Eesti toetab Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility, CEF) pikendamist ning peab oluliseks, et Euroopa Liit jätkaks ka järgmisel eelarveperioodil investeeringuid tugeva ja vastupidava piiriülese taristu arendamisse.  

Brüsselis 15. detsembril toimunud ELi energeetikanõukogus rõhutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et CEF on Eesti ja kogu Euroopa jaoks üks kesksemaid investeerimisvahendeid. „Energia varustuskindlus on Euroopa julgeoleku lahutamatu osa. Viimased aastad on selgelt näidanud, kui haavatav võib olla meie kriitiline taristu. Euroopa peab suutma kiiremini ja otsustavamalt investeerida ühendustesse ja taristu kaitsmisse, mis on strateegiliselt vältimatud, kuid vajalikud,“ ütles minister Sutt. 

Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta juulis ettepaneku jätkata CEFi perioodil 2028-2034 kogumahuga 81,4 miljardit eurot, millest ligi 29,9 miljardit on kavandatud energiataristu arendamiseks.  

Energeetikavaldkonnas on Eesti jaoks keskne, et CEFi rahastus toetaks ühendusi, mis parandavad regiooni varustuskindlust ning vähendavad geopoliitilisi riske. Eriti oluline on see ELi idapiiri riikidele, kes seisavad silmitsi suuremate julgeolekuohtudega ning vajavad seetõttu kõrgemaid kaasrahastamise määrasid. Eesti tervitab asjaolu, et võrreldes Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga on CEFi määruses selgesõnaliselt rõhutatud kriitilise taristu füüsilise ja küberkerksuse tugevdamist kui ühishuviprojektide eesmärki. Eesti hinnangul peab see suund säilima ka edasistes läbirääkimistes. 

Lisaks CEFile arutasid ministrid nõukogus ka hiljuti esitatud Euroopa elektrivõrgupaketti, mida Euroopa Liidu ministrid pidasid vajalikuks sammuks tagamaks taristu vastupidavust, eriti jätkuva geopoliitilise ebakindluse ja kasvavate investeerimisvajaduste taustal. Ministrid rõhutasid ka võrgu arendamist aeglustavate kitsaskohtade kõrvaldamise olulisust, eelkõige pikkade lubade andmise menetluste, investeerimis- ja rahastamisprobleemide ning planeerimisprotsesside ebapiisava koordineerimise tõttu. 

„Uued ühendused ei toimi, kui olemasolev taristu ei ole vastupidav. Investeeringud taristusse loovad elektrisüsteemile pikaajalist väärtust, ent arenguks on oluline ka lühiajaline tulu. Seetõttu on sihitud avalik ja Euroopa Liidu toetus vältimatu,“ märkis minister. 

Eesti eesmärk on panustada elektrivõrgu pakettide läbirääkimisse viisil, mis tugevdab Euroopa siseturgu, kiirendab puhta energia kasutuselevõttu ja parandab kogu Euroopa energiajulgeolekut. Eesti peab energeetikapaketis muu hulgas keskseks, et see aitaks vähendada taastuvenergia tarbetut piirangut ning soodustaks olemasoleva taristu ja nutikate lahenduste maksimaalset kasutamist enne uute investeeringute tegemist. 

Teisipäevasel, 16. detsembril toimunud keskkonnanõukogul arutati muude teemade hulgas Euroopa Liidu biomajanduse strateegiat ja Euroopa keskkonnaseisundit. Minister Sutt juhtis läbirääkimistel tähelepanu Venemaa agressioonist Ukraina vastu põhjustatud ulatuslike keskkonnakahjude pärast, mis takistavad jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel, elurikkuse kaitsel ja saaste vähendamisel. Biomajandust tuleb ministri sõnul käsitleda valdkondade üleselt ning saavutada tasakaal kliimaeesmärkide, elurikkuse kaitse, keskkonnahoiu ning majandusarengu saavutamise vahel. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade