Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides seatakse plastitootmise ja -töötlemise ettevõtetele uued nõuded, mis suurendavad nende vastutust mikroplastireostuse vastu võitlemisel. Uued reeglid seab täna kogu ELis jõustunud plastigraanulite määrus. 

“Euroopas on olnud mitmeid juhtumeid, kus plastigraanulite kehva käitlemise tõttu on tekkinud ulatuslikud keskkonnareostused. Loodusesse sattunud plastgraanulid lagunevad omakorda mikroplastiks, mis kuhjuvad keskkonda ning elusorganismidesse. Hinnanguliselt satub Euroopas igal aastal keskkonda kuni 7000 veokikoormatäit plastigraanuleid, mida saaks paremate käitlustavadega suures osas ära hoida. Uued reeglid toovad selleks nüüd selguse ja vastutuse kogu tarneahelasse – plastitootjast kuni laevakaptenini,” lausus Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kertu Sapelkov. 

Uus määrus keskendub plastigraanulite kao ärahoidmisele ja kohustab ettevõtteid juhusliku lekke korral graanulid keskkonnast koristama. Tootmise ja käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad selleks koostama riskijuhtimise kava. Suuremad ettevõtted tõendavad nõuete täitmist sõltumatu kontrolli abil, väiksematel piisab vastavusdeklaratsioonist.  

Vedajad peavad tagama platigraanulite ohutuma transpordi ning tegema muudatusi, mis aitavad vältida pakendite kahjustamist. Meretranspordis pannakse rohkem rõhku ohutule pakendamisele ning veo- ja lastiandmete edastamisele. Kolmandate riikide vedajad peavad määrama ELis esindaja, et täita määrusega sätestatud ülesanded. Enamik määruse nõudeid hakkab kehtima kahe aasta pärast. 

Euroopa Liidul on eesmärk vähendada 2030. aastaks mikroplasti heidet 30 protsenti ning plastigraanulite määrus on järjekordne samm tervikpildist. Mõne aasta eest võeti vastu ühekordse plasti direktiiv, millega keelati teatud ühekordsete plasttoodete, näiteks plastkõrte, -taldrikute ja plastist vatitikuvarte Euroopa turule toomine. Mikroplasti vähendamisse panustab ka aasta alguses jõustunud pakendite ja pakendijäätmete määrus, mis toob järk-järgult piiranguid ühekordsete plastpakendite kasutamisse. Näiteks lõpetatakse kauplustes puu- ja köögiviljade väikestes kogustes eelpakendamine, söögikohtades kohapeal tarbitava toidu ja joogi ühekordsete plastpakendite kasutamine ning soodustatakse korduskasutatavate pakendite kasutamist. Mikroplasti vastu võitlemisse panustab ka tahtliku mikroplasti lisamise keeld, mis piirab mikroplasti kasutamist kosmeetikatoodetes, pesuvahendites ja tehisspordiväljakutel.  

Rohkem infot plastigraanulite määruse kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. Euroopa Liidu tegevustest mikroplasti reostuse vähendamise teemal saab lugeda Euroopa Liidu kodulehel. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 16.12.2025 pressiteade