Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.  

Eelnõuga reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ja nende alternatiivide kasutust. F-gaaside mõju kliimale on kordades suurem kui CO2-l, näiteks SF6 ehk elegaas on 23 000 korda suurema globaalse soojendamise potentsiaaliga gaas kui CO2.  

“F-gaasid on peidus seadmetes, mille sisse me tavaliselt ei vaata - külmikud, suured elektrilülitid alajaamades jmt. Nende mõju kliimale on aga suur. Selle seadusemuudatusega võtame konkreetsed sammud, et nende ainete kasutust vähendada, paremini kontrollida ja ka aruandlus selgemaks muuta,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. 

Muudatused puudutavad F-gaaside ja nende alternatiivide (nt ammoniaak, CO₂, süsivesinikud) käitlemist, aruandlust ja järelevalvet. Samas vähendatakse mitmes punktis ebavajalikku bürokraatiat: kaotatakse kohustus registreerida seadmeid, mille kasutus Eestis puudub, ning täpsustatakse tehnilisi nõudeid, et vältida ebaselgust. 

„Tahame, et keskkonnakaitse oleks mõjus, aga ka mõistlik. Tegemist on suuresti tehniliste seaduse muudatustega, mis on aga väga olulised süsteemi korrastamiseks, aruandluse lihtsustamiseks ja keskkonnahoiu parandamiseks“ rõhutas minister. 

Näiteks vabastatakse registreerimiskohustusest teatud väiksema riskiga hermeetiliselt suletud seadmed ning muudetakse  aruandluse tähtaegu. 

Lisaks peavad uute külmaainetega  (CO₂, ammoniaak, süsivesinikud) tegelevad ettevõtted uuendama oma käitlemislubasid ja töötajad läbima täiendkoolitused, et tagada uute ainete käitlemisel ohutus. Seejuures on kohanemiseks antud piisavalt aega - töötajate täiendõppe läbimise tähtaeg on 2029. aastal.  

Eelnõu liigub edasi riigikogusse.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 11.12.2025 pressiteade