Vaatamata ELi edusammudele olulistes valdkondades, ei saavutata tõenäoliselt EEA (European Environment Agency) 2025. aasta hindamise kohaselt enamikke 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi 2030. aastaks seatud eesmärke. Kasvavad kliimariskid, aeglane üleminek tootmis- ja tarbimissüsteemides ning nõrgenevad toetavad tingimused rõhutavad tungivat vajadust tugevama, paremini rahastatud ja kiirema poliitikate rakendamise järele.

EEA avaldas täna iga-aastase raporti, mis hindab, kui kaugele on EL jõudnud 8. keskkonnaalases tegevusprogrammis (8. EAP) seatud eesmärkide täitmisega. See programm on dokument, mis juhib ELi keskkonnapoliitikat kuni aastani 2030. Edenemist hinnatakse 28 peamise näitaja ja nende sihtväärtuste alusel valdkondades nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine,  ringmajandusele üleminek, saastevaba elukeskkond, elurikkuse kaitse ja taastamine, tootmis- ja tarbimissurve vähendamine.

See kolmas iga-aastane hinnang näitab, et kuigi EL vähendab jätkuvalt kasvuhoonegaaside heidet, parandab õhukvaliteeti ning suurendab rohetegevuste ja rohelise majanduse osakaalu kogu majanduses, ei ole enamike 2030. aasta keskkonnaeesmärkide edenemise tempo siiski piisav.

Võrreldes eelmise aastaga on kolme näitaja prognoos halvenenud, peegeldades keskkonnakulutuste seiskumist, keskkonnamaksude jätkuvat langust ja kliimaga seotud kahjude kasvu, mida põhjustavad üha sagedasemad äärmuslikud sündmused. Ühelgi 28 näitajast ei olnud paranemise märke.

Ebaühtlane edenemine eesmärkide suunas

Spetsiifiliste tagasilöökide kõrval näitab 2025. aasta tulemustabel kõikide näitajate lõikes ebaühtlast pilti.

Kliimamuutuste leevendamine edeneb, kuid maakasutusega seotud heite sidumine on endiselt graafikust maas. Kliimaga kohanemise pingutused on ebapiisavad, kuna kliimariskid kasvavad. Ringmajanduse poole liikumine edeneb aeglaselt – materjalikasutus ja jäätmete tekke maht on endiselt tõusutrendis. Kõik bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid on suure tõenäosusega täitmisest maas. ELi tootmise ja tarbimise surve keskkonnale püsib kõrge, sest energiakasutus, materjalinõudlus ja olulised kestlikkuse nihked ei edene piisavalt kiiresti, et saavutada 2030. aasta eesmärgid. Nõrgenevad toetavad tingimused pidurdavad edasiminekut veelgi.

Aruandes märgitakse, et paljud suuremad poliitikainitsiatiivid on vastu võetud alles hiljuti ning nende mõju avaldub ajapikku. Seetõttu kajastavad praegused trendid nii rakenduslünki kui ka kliima- ja keskkonnamuutustest tulenevat kasvavat survet. Aruanne järeldab, et 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks on vaja palju kiiremat ja paremini rahastatud olemasoleva õigusraamistiku rakendamist. Kuigi EL on viimastel aastatel oma poliitikaraamistikku märgatavalt tugevdanud, ei ole nende meetmete täielik mõju veel avaldunud ning ajaraam 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks muutub üha kitsamaks.

Eesti edenemine 8. EAP eesmärkide täitmisel

Eesti olukorra analüüs kinnitab, liigume mitmetes valdkondades stabiilselt seatud eesmärkide suunas, kuid prioriteetide täitmine on ebaühtlane.

Kliimamuutuste leevendamine

Eestis on alates 1990. aastast kasvuhoonegaaside netoheide vähenenud 59%, mis on üks kõrgemaid vähenemise tasemeid Euroopa Liidus. Ka taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärselt kasvanud ning ületab Euroopa Liidu keskmise taseme. Samal ajal on Eesti üks Euroopa Liidu energiaintensiivsemaid riike ning meie majanduses tekib ühe SKP euro kohta üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui liikmesriikides keskmiselt. See tuleneb põlevkivi olulisusest energiasüsteemis, ressursimahukate tööstusharude olulisusest aga ka iganenud infrastruktuurist korterelamutes ja kaugküttevõrkudes. Hoonete renoveerimise tempos on küll tehtud edusamme, kuid elamufondi energiasäästlikkuse suurendamine vajab jätkuvat hoogustamist.

Kliimamuutustega kohanemine

Eestis põhjustavad majanduslikke kahjusid  hoonetele, metsadele kui ka põllumajandusele nii tormid, tugevad vihmasajud, rahe kui ka jäävihmad. 2024. aasta erakordselt vihmane juulikuu kahjustas põllukultuure ulatuslikult – rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatajate hinnanguline tulu puudujääk ulatus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel kokku umbes 52 miljoni euroni.

Eestis on arendamisel nii kliimariskide hindamine kui ka kohanemismeetmete laiendamine.

Ringmajandusele üleminek

Ringmajanduse areng Eestis on jätkuvalt aeglane. Kuigi ringleva materjali osakaal on alates 2014. aastast kasvanud ja 2024. aastaks ulatunud 20,4%-ni – kõrgemaks kui liikmesriikide keskmine – kasutab Eesti majandus endiselt hinnanguliselt 80% uut toormaterjali. Suur osa jäätmetest tekib põlevkivisektoris, mistõttu on jäätmete tekkekogus elaniku kohta üle kolme korra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Edasiliikumiseks on oluline muuta jäätmed ressursiks, vähendada ringlussevõtuks või taaskasutuseks sobilike jäätmete ladestamist ning suurendada kriitilisi toormeid sisaldavate materjalide ringlussevõttu.

Saastevaba elukeskkond

Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega. Kõikide peamiste saasteainete heitkogused on võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud.

Kuigi heitkogused on oluliselt vähenenud, on edasiminek transpordis aeglane. Elektrisõidukite osakaal sõiduautode hulgas on üks madalamaid liikmesriikide hulgas. Sõiduautode domineeriv roll liikumises suurendab kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaaste koormust.

Elurikkuse kaitse ja taastamine

Eesti tulemused elurikkuse säilitamisel ületavad Euroopa Liidu keskmist. Kaitstavad alad katavad 20% Eesti maismaast, 28,1% merealast ning moodustavad koos rohevõrgustikuga sidusa looduskaitse võrgustiku. Kaitsestaatusega liikidest 54,5% ja elupaikadest 50% on heas seisundis. Linnud on surveallikatele tundlikud, mistõttu indikeerib linnustiku seisund nii keskkonna seisundit laiemalt. Kokkuvõttes võib öelda, et metsamaastiku haudelindude arvukus on Eestis stabiliseerunud, kuid kultuurmaastiku haudelindude arvukus on langustrendis nii Eestis kui kogu Euroopas.

Eesti panustab märkimisväärselt ka Euroopa mahe-eesmärgi täitmisse: 22,6% põllumajandusmaast on mahe, mis on Euroopa Liidus Austria järel teisel kohal. Küll aga on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nii mahepõllumajandusmaa- kui ka mahepõllumajandustoodangu osatähtsused ehk liigume seatud eesmärgist kaugemale.

Tootmis- ja tarbimissurve vähendamine

Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt toetatakse keskkonna- ja kliimainvesteeringuid Eestis aastatel 2021–2027 märkimisväärsetes summades, seejuures laekub riigieelarvesse heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu. Eesti keskkonna- ja kliimainvesteeringute puudujääk ületab selgelt liikmesriikide keskmist.

Ülevaatega Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest saab tutvuda Keskkonnaportaalis.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade