Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (TEOS), millega luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks, tuumakütusetsükli reguleerimiseks ning kõrgeima ohutuse ja julgeoleku taseme tagamiseks.  

„Oleme tuumaenergia suunas astunud kaalutletud samme ning omandanud parimaid praktikaid kogenud tuumariikide ekspertidelt. See kogemus on väärtuslik, sest ohutuse ja julgeoleku tagamiseks on hädavajalik järgida kõrgeimaid standardeid ning laiendada valdkonnas teadmisi. Selle seadusega ei hakka Eesti riik ehitama tuumajaama, vaid loob regulatiivse võimaluse Eestisse tuumajaama ehitamiseks. Seejärel jääb investorite otsustada, kas see ennast ära tasub,“ ütleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Tuumajaama rajamine Eestisse on üks võimalusi Eesti jaoks vajaliku juhitava võimsuse tagamiseks. Eesti jaoks sobiliku suurusega jaamad on riikides, mille tehnoloogiat me kasutada saame, ehitus ja arendusjärgus ning võimalik tuumajaam võiks olla Eestisse rajatud saada perioodiks 2035+. 

Eestis seni puuduv eraldi tuumaõigus on olnud takistuseks võimalikul tuumaenergia arendamisel. Kehtivad õigusaktid, ennekõike kiirgusseadus, reguleerivad ainult olemasolevaid kiirgustegevusi ega kata tuumakäitiste elukaart alates kavandamisest kuni jäätmete lõppladustamiseni. Uus seadus toob Eesti õigusesse Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) nõuded ning tagab, et tuumaohutus seatakse kõigi muude kaalutluste ette. 

Eelnõu loob selged reeglid võimaliku tuumajaama rajamiseks ja käitamiseks ning kehtestab nõuded kogu tuumakütusetsükli reguleerimiseks. Muu hulgas luuakse astmeline loasüsteem, mis tagab range ja läbipaistva ohutuskontrolli igas etapis. Seadusega moodustatakse sõltumatu tuumaregulaator Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA), kel on õigus anda eelhinnanguid ja tegevuslubasid, teha järelevalvet ning vajadusel tegevus peatada.  

„Tuumaregulaatori peamine ülesanne on tagada, et kõik tuumaenergia arendamisega seotud otsused ja tegevused lähtuksid ohutusest. Kui Eestisse tuumajaam ehitatakse, peab selle käitamine toimuma läbipaistvalt, rangelt kontrollitud tingimustes ning lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud praktikatest,” kommenteeris TTJA peadirektor Kristi Talving.

Eelnõuga sätestatakse, et rahaline vastutus on täielikult jaama käitajal, kes peab tagama finantstagatised võimalike kahjude katmiseks, võimalikku jaama käigust kõrvaldamise ning et tulevikus ei jääks jaama lammutamise või jäätmekäitluse kulud maksumaksja kanda.  

Seadus seab paika ka kohaliku kasu raamistiku kohalikele omavalitsustele ja elanikele. Tuumajaama loa omaja hakkab maksma kohaliku kasu tasu, mis laekub osaliselt otse piirkonna elanikele, kompenseerides võimalikku talumiskoormust. Elanike kaasamine ja rahvusvaheliste ohutusstandardite range järgimine on protsessi lahutamatu osa. 

Jõustumine loob õigusliku aluse tuumaregulaatori tööle ja ametlike loamenetluste alustamiseks.  

Avalikud konsultatsioonid toimuvad kahes etapis, perioodil detsember 2025 kuni veebruar 2026. 

Vabariigi Valitsus arutab eelnõu eeldatavalt 2026. aasta märtsis ning seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.  

Eesti tuumaenergia programmi materjalid leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Kliimaministeeriumi 09.12.2025 pressiteade