Euroopa Komisjon avaldab peagi kauaoodatud lihtsustamise paketi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat põllumajanduses ja metsanduses. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koos Põhjamaade ja Balti riikide põllumajandus- ja metsaomanike esindusorganisatsioonidega saatis Euroopa Komisjonile ühise pöördumise, rõhutades vajadust selgete ja praktiliste nõuete ning õigusselguse järele.

EPKK hinnangul ei tohi lihtsustamine jääda formaalsuseks, vaid peab vähendama nõuete täitmisega seotud ajakulu ning muutma reeglid loogiliseks ja rakendatavaks. Meie piirkonna tugevuseks on kõrge digitaliseerituse tase ning EL-i keskmisest väiksem veterinaarravimite ja taimekaitsevahendite kasutus, mistõttu sobivad meile lahendused, mis arvestavad toimivate praktikaga, mitte ei lisa uusi kohustusi. .

EPKK hinnangul on eriti oluline, et omnibus-paketid toovad kaasa selguse ja etteaimatavuse kõigis olulistes valdkondades. Näiteks peab taimekaitsevahendite heakskiitmine ja tunnustamine muutuma kiiremaks ja tuleb tõhustada riikide vahelist vastastikuse tunnustamise süsteemi. Olemasolevaid taimekaitsevahendeid ei tohi keelustada enne, kui on olemas toimivad alternatiivid. Samuti on vaja ühtseid ja toimivaid reegleid täppistehnoloogiate, sealhulgas droonide kasutamiseks. 

Põhjamaade ja Balti organisatsioonid juhivad tähelepanu ka looduse taastamise määruse rakendamisele. Määruse eesmärgid peavad olema saavutatavad ega ei tohi ohustada toidutootmist ega maakasutuse paindlikkust. Samuti on vajalik pikendada riiklike plaanide esitamise tähtaega, et tagada huvirühmade sisuline kaasamine ning tagada rakendamiseks vajalik piisav rahastus.

Oluline on ajakohastada ka elupaikade ja linnudirektiivi praktilist rakendamist. Ebamäärased mõisted ja ebaselged tõlgendused võivad kaasa tuua piiranguid, mis takistavad põllu- ja metsatöid kõige olulisemal kasvuperioodil. Vajalikud on teaduspõhised hindamismeetodid ja ühtne tõlgendus, mis väldib ebaproportsionaalseid piiranguid ja on eelduseks õiguspärasele ja toimivale kaitsesüsteemile.

Loomakasvatuse seisukohalt on mureks jääkainete piirnormide plaanitavad muudatused. Need peavad põhinema teaduslikel hinnangutel ning sisaldama selgeid üleminekusätteid, et tagada söödaturu toimimine ja vältida varustuskindluse riske. Kuna Põhja- ja Baltimaades on kohalik söödatootmine hooajaline ning loomakasvatus sõltub palju imporditud söödast, võib iga järsk muudatus põhjustada tarnehäireid ja tõsta tootmiskulusid.

Nitraadidirektiivi puhul juhiti tähelepanu, et mitmed nõuded on aegunud ja ei arvesta kliimamuutuste mõju ega uusi tehnoloogilisi võimalusi. Organisatsioonid leiavad, et jäigad kuupõhised piirangud tuleb asendada lahendutega, mis arvestavad tegelikke mulla- ja ilmastikutingimusi ning sõnniku ja ringväetiste käsitluses tuleb tuua sisse senisest paindlikumad ja teaduspõhised lahendused.

Lisaks võivad mitmed juba arutlusel olevad algatused nagu metsade raadamise määrus (EUDR), süsiniku piirimeede (CBAM) ning süsiniku sidumise ja süsinikupõllumajanduse sertifitseerimise raamistik (CRCF), oma senisel kujul tekitada ebaproportsionaalseid kulusid ja halduskoormust, mis ohustab sektori konkurentsivõimet. Organisatsioonid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles neid algatusi korrigeerima ning tagama, et need ei looks Euroopa põllumeestele ja metsaomanikele täiendavaid takistusi.

EPKK rõhutab, et põllumajandus- ja metsandussektor mõistavad oma rolli kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel, kuid seda rolli suudavad täita vaid kokunretsivõimelised ettevõtted keskkonnas, kus on selged, proportsionaalsed ja toimivad reeglid.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 08.12.2025 pressiteade